Eesti välispoliitika ekspert Türgi terroriaktist: valimisvõitluses pole vahendeid kokku hoitud
TÜ rahvusvaheliste suhete professor Eiki Berg on leidis, et Ankaras aset leidnud terroriakt on seotud Türgi tänaste sisepoliitiliste arengutega, sest 7. juunil toimunud parlamendivalimiste tulemusena kaotas Õigluse ja Arengu Partei kohti kogu Türgis ning eriti just traditsioonilistel kurdi aladel.
"Teame ka seda, et laiapõhjalist valitsust moodustada ei suudetud ning juba toimuvadki erakorralised valimised novembris. Need pinged võivadki võtta suhteliselt süngeid värve ja minna sõna otseses mõttes veriseks. Seega tundubki, et valimisvõitluses pole vahendeid kokku hoitud," rääkis Berg Päevalehele.
"Plahvatuste korraldamise puhul on tegemist ilmselge provokatsiooniga, küsimus on, kes keda provotseeris. Kas valitsuspartei huvides on kiilu veel sügavamale luua ja tekitada pingeid Türgi ja Kurdi omavahelistesse suhetesse ja sel moel kindlustada endale valimisedu?," lisas ta.
Teisalt võib see Bergi hinnangul kasulik olla ka kurdi äärmuslikele jõududele nagu Kurdi Töölispartei, mis on valitsusvägede vastu relvastatud võitlust pidanud.
"Samas oleksin ettevaatlik hinnangute andmisel, sest Töölispartei on omalt poolt välja kuulutanud relvarahu. Kõige kummastavam on see, et meeleavalduse korraldaja, kõige mõõdukam kurdi poliitiline jõud RDP sai ise kõige rohkem kannatada. Plahvatuses hukkus ka üks parteist parlamenti kandideerijatest," jätkas ta.
Valitseval parteil on aga Bergi sõnul soov näidata kurdide RDP-d terroristidena, mustata neid ja vihjata otseselt, et kurdid ise selle äärmiselt küünilise akti korraldasid.
"Turvalisuse mõttes ma ei tahaks küll öelda, et Türgi suurlinnades kartma peaks. Üldiselt on ju terroriaktide läbiviijate eesmärk näidata, kui haavatav riik on ja see, et rünnak toimus just Ankaras, Türgi pealinnas, on pigem sümboolne," leidis ta.
Pigem soovitab Berg Türki reisijatele vältida igasuguseid rahvakogunemisi, kus ongi suurem tõenäosus millegi taolise juhtumiseks.
Tõsist konflikti venelastega ei taha keegi
Teine viimasel ajal Türgiga seonduv teema on Venemaa-poolne õhuruumi rikkumine. Seda nimetab Berg tüüpiliseks piiride kompamiseks stiilis "vaatame, kuidas teine pool reageerib."
"Selliseid rikkumisi on ju Läänemere kandis esile tulnud Ukraina kriisi eskaleerumise ajast saadik. Ma ei usu iialgi, et asi läheb nii kaugele, et Türgi oma „veel üks kord ja siis…“ ähvarduse ellu viib, sest siis võib tõesti tekkida juba tõsisem konflikt ja seda ei taha keegi," rääkis Berg.
Samas ei usu Berg, et selline käitumine muutub venelaste poolt valdavaks.
Kaljurand: riskid Türgi külaliste jaoks on kasvanud
"Olukord Türgiga vahetult piirnevas regioonis on pingeline ja see ei jäta mõju avaldamata julgeolekuolukorrale Türgis endas, mida pingestab veelgi võitlus kurdi äärmuslaste või ISILi terrorismiga," ütles välisminister Marina Kaljurand Delfile.
"Olukorda laiemalt ei nimetaks samas otseselt plahvatusohtlikuks, kuid kindlasti tuleb arvestada, et riskid ka Türgi külaliste jaoks on kasvanud," lisas ta.
"Türgi peaminister on öelnud, et see oli rünnak Türgi ühtsuse ja sisemise solidaarsuse vastu, mille eesmärk oli tekitada ebastabiilsust ja külvata usaldamatust ühiskonnagruppide vahele enne valimisi, mul jääb vaid öelduga nõustuda," leidis Kaljurand.
"Türgi on nii praeguses keerulises regionaalses olukorras kui ka suhetes Venemaaga alati demonstreerinud vaoshoitust ja pragmatismi, mistõttu mul ei ole põhjust arvata, et Türgi tõttaks üle reageerima ka praeguses olukorras. NATO liikmesriigi piiride rikkumisi tuleb alati võtta tõsiselt," kommenteeris Kaljurand Venemaa-poolseid Türgi õhuruumi rikkumisi.
