Hiina RV Rahvasaadikute Kongressi esimehe Li Pengi visiidi puhul Eestisse
Hiina ja tema aastatuhandete pikkuse kultuuri austajate ja uurijatena ning arvatavasti inimestena, kes on Hiina kultuuripärandi vahendamiseks ja tutvustamiseks Eestis teinud rohkem kui keegi teine, tahaksime juhtida teie tähelepanu mõningatele asjaoludele, mis puudutavad sel nädalal Eestit külastava Hiina Rahvavabariigi ühe kõrgeima aukandja Li Pengi isikut ja tema tausta.
Li Peng on viimase veerandsaja aasta jooksul olnud Hiina RV juhtkonnas järjekindlamaid jäiga liini maoistlik-kommunistliku poliitika poolehoidjaid, mida ta riiginõukogu esimehena enam kui tosina aasta jooksul ka jõudsalt ellu viis.
Suures osas just Li Pengi vanameelse ja igasuguste liberalismiavalduste suhtes äärmist vastumeelsust üles näidanud poliitika tulemusena on Hiina RV, vaatamata teatavale majandusedule ja rahva elatustaseme tõusule, jäänud totaalselt ebademokraatlikuks diktatuuririigiks, kus lämmatatakse vabamõtlemist, kus on endiselt kümneid koonduslaagreid ja tuhandeid meelsusvange, kus puudub vaba ajakirjandus, kus kümnetel eri viisidel rikutakse tänapäeva maailmas tunnustatud inimõigusi, seda eriti okupeeritud Tiibetis ja Ida-Turkestanis ning teiste mitte-hani rahvaste seas. Tiananmeni veresauna peakorraldajana üksteist aastat tagasi teenis Li Peng Hiinas ja kogu maailmas veriste kätega mehe kuulsuse, kelle vastu mõrvatute sugulased ja hiina vabamõtlejad on, seni küll edutult, nõudnud kohtuasja algatamist (vt. näiteks artiklit 2. septembri Postimehes: “Hiina parlamendi spiikrit ähvardab suur rahatrahv”).
Nn. vana kooli kommunistina, kes juba teismelisena parteisse astus ja stalinismi aastatel Nõukogude Liidus hariduse omandas, osales Li Peng otseselt kuritegudes hiina kultuuri ja rahva vastu “suure proletaarse kultuurirevolutsiooni” päevil, samal ajal kui paljusid teisi hilisemaid reformimeelseid tippkommuniste julmalt represseeriti. Tuletagem ka meelde, et marksism iseenesest on Hiinasse imporditud sotsiaalne ja kultuuriline võõrkeha, mida on kommunistide võimuletulekust alates teostatud eesmärgiga lõigata läbi ja hävitada Hiina kultuuritraditsioon ja kasvatada riikliku totalitarismi vaimus “uut inimest”. Li Pengi isikus on tegemist mehega, kes on selle eesmärgi nimel tegutsenud kogu elu.
Kuigi Li Pengi visiidi puhul kasutatakse meie avalikus sõnas Hiina RV võimustruktuuride kohta sõnu “parlament” ja “spiiker”, tuleks nende sõnade tegelikku tähendust arvestades mõista nende kohatust antud kontekstis. Hiina RV Rahvasaadikute Kongressil ei ole midagi ühist demokraatliku riigi parlamendiga, ega selle esimehel, kes on sisuliselt lihtsalt sellele ametikohale kinnitatud kõrgeima nomenklatuuri esindaja, parlamendi spiikriga.
Me mäletame, kuidas üsna hiljuti Eesti koos kogu demokraatliku maailmaga tervitas Ida-Saksa viimase diktaatori Erich Honeckeri süüdimõistmist käsu andmise pärast tulistada üle Berliini müüri põgenejaid. Samuti elame kaasa Tšiili diktaator Augusto Pinocheti käimasolevale kohtuasjale lootusega, et õiglus võidab. Lubage kõike seda arvestades küsida, kas Riigikogu kui demokraatliku riigi parlamendi liikmetel eesti rahva esindajatena on moraalset õigust oma südametunnistusega vastuollu minemata ametlikult vastu võtta ja kohtuda vähemalt sama suurusjärgu võimurist timukaga ainult sellepärast, et ta on veel võimul ja kuulub meile “sõbraliku” riigi — Hiina RV tippnomenklatuuri?
