Peegeldusefekt Eesti-Hiina suhetes

Mart Helme, Eesti Päevaleht

EPL, 7.9.00

Hiina RV delegatsiooni visiit Eestisse Rahvaesindajate Kongressi esimehe Li Pengi juhtimisel on tänu eelnenud skandaalidele Leedus pälvinud juba rutiinsest enamat tähelepanu. Siingi on hiinlaste kõrgetasemelise vastuvõtmise suhtes nördimust avaldanud Eesti tuntud orientalistid Linnart Mäll ja Märt Läänemets. Vaevalt nende arvamusavaldused visiidi kulgu ja kohtumiste tõenäoliselt ülimalt sõbralikku õhustikku siiski muudavad. Aga milles on siis asi? Tegelikkuses on üheks üldsusele teadmata faktiks tõsiasi, et Hiina on praktiliselt Eesti (ja teiste Balti riikide) iseseisvumisest peale pööranud siinsele piirkonnale erakordselt suurt tähelepanu ning kui rääkida Eesti poliitilistest- ja majanduskontaktidest Aasia mandril, siis on Hiina siin vaieldamatult liidriks nii vahetatud visiitide kui sõlmitud lepingute osas. Sealjuures on initsiatiiv olnud võrdlemisi tasakaalustatult mõlemapoolne ning ehk vaid viimasel paaril aastal on Eesti pool käitunud mõnevõrra loiumalt.

Hiina toetus Eestile. See tasakaalustatus ei tulene muidugi mingist aprioorsest vastastikusest sümpaatiast vaid soovist leida kahepoolset mõistmist ja toetust mõlemale poolele eluliselt tähtsates küsimustes. Eestile on kogu möödunud kümnendi jooksul olnud keskseks soov hoida Hiina kui julgeolekunõukogu liige väljaspool nende riikide ringi, kes kritiseerivad Eesti kodakondsus- ja keelepoliitikat. Enne 1994. aasta juulilepingute sõlmimist lisandus sellele muidugi soov garanteerida nõudmisele Vene vägede lahkumisest ka suurriik Hiina toetus.

Hiina ongi nimetatud küsimustes käitunud Eestile soodsalt, toetades omal ajal selgesõnaliselt vene vägede lahkumise vältimatust ning kinnitades tuima järjekindlusega oma tuge Eesti suve-räänsusele ja territoriaalsele terviklikkusele, minnes sama tuima vaikimisega mööda Venemaa poolt Eesti vastu tõstatatud süüdistustest.

Majanduse vallas on Eesti loomulikult huvitatud Hiina hiiglasliku turu (ligi 1,3 miljardit potentsiaalset ostjat!) avanemisest Eesti kaupadele ja teenustele. Asja teeb eriti perspektiivikaks ühise raudteevõrgustiku olemasolu, mis loob vältimatu eelduse mõlemapoolsele transiitkaubandusele. Mõned, ja sugugi mitte vähelubavad sammud on selles suhtes juba ka astutud.

Hiina pole oma heatahtlikkuses muidugi altruistlik. Ja suurt Hiinat huvitavad väikese Eesti puhul täpselt samuti nii poliitilised kui majanduslikud küsimused. Poliitilise poole pealt on Hiina keskseks ootuseks muidugi Eesti toetus nn ühe Hiina poliitikale. Teisisõnu, et Eesti ei sõlmiks mingeid poliitilisi suhteid Taiwaniga ega avaldaks toetust Tiibeti ja Ida-Turkestani iseseisvuspüüd-lustele. Eesti ongi nimetatud küsimustes hoidnud madalat profiili ning vältinud lausa kramplikult osalemist üks-kõik missugusel üritusel, mida võiks kuidagi seostada kõrvalekaldumisega ühe Hiina poliitikast.

Eesti toetus Hiinale. Sellest hoolimata on Hiina diplomaatia reageerinud ülepingutatud valulisusega nii Dalai-laama 1993. aasta külaskäigule Eestisse kui isegi avalikkusele täiesti märkamatuks jäänud kultuuri- ja ärikontaktidele Taiwaniga, korraldades neil puhkudel Eesti diplomaatidele lausa ülekuulamisprotsesse, saamaks veelkordset kinnitust, et ükski täitevvõimu esindaja pole üritustega seotud.

Majanduse vallas seostuvad Hiina huvid Eesti eeldatava kiire integreerumisega Euroopa Liitu. Hiinas mõistetakse, et laienev EL hakkab suuresti erinema praegusest. Ühest küljest on paratamatu, et EL-is tekivad regionaalsed huvigrupid, teisest küljest on sama paratamatu, et väikeriigid peavad oma huvide kaitseks laienenud ja kirjus ühenduses koonduma. Just need kaks trendi loovad eelduse uute, kogenematute ja kergemini manipuleeritavate väikeliikmete kaudu EL-i asjades teatud määral kaasa rääkida ka Pekingil.

Ja muidugi nähakse Pekingis suurt perspektiivi Hiina EL-i suunalisele transiidile läbi Balti riikide sadamate. Ikka sellesama raudtee pärast. Et venelased selle oma Balti-vihas kinni võiksid keerata, teeb hiinlastele vähe muret. Soovib ju Moskva Pekingiga hästi läbi saada ning sellisel juhul oleks tegemist väga ebasõbraliku aktiga sõbra suhtes, keda reklaamitakse kui Venemaa strateegilist partnerit.

--------------------------------------------------------------------------------

Hiina Rahvavabariik

Pealinn: Peking

Pindala: 9 596 960 km2

Rahvaarv: 1,248 miljardit elanikku,

linnades 379,42 miljonit inimest (30,4%)

ja maal 868,68 miljonit (69,6%)

Riigikeel: hiina keel (mandariinikeel)

Religioon: ametlikult on enamus rahvastikust ateistid; traditsioonilised usundid on konfutsionism, taoism ja budism; islamiusulisi on 2-3%, kristlasi 1%.

Riigipüha: rahvavabariigi väljakuulutamise

päev — 1. oktoober 1949.

Raha: jüaan (CNY)

Allikas: välisministeerium, World Almanac 2000