Ilmateenistuse teatel on maailma kliimat mõjutamas suured kasvuhoonegaaside mõjudest tulenevad muutused. Vaiksel ookeanil domineeriv ilmastikunähtus El Nino põhjustab temperatuuride tõusu kogu maailmas. Maa keskmine pinnatemperatuur tõuseb 2015. aastal rekordtasemele ehk 1961-1990 aastate vahelise perioodiga 0,68 kraadi võrra, kirjutab BBC.

Briti ilmateenistuse Hadley keskuse direktor Stpehen Belcheri sõnul on õhutemperatuuri tõusu peamiseks põhjuseks inimtegevuse tulemusena tekkivad kasvuhoonegaasid. “Kuna järgmine aasta tõotab tulla sama soe, on selge, et kliimamuutused jätkuvad,” rääkis ta.

Ka Readingu ülikooli professor Rowan Sutton peab ilmade jätkuvat soojenemist tõenäoliseks. “On väga tõenäoline, et 2014., 2015. ja 2016. aasta on seni mõõdetutest kõige soojemad, seda juhul kui ei toimu vulkaanilist tegevust,” ütles ta. “Tegemist ei ole juhusega, vaid kasvuhoonegaaside mõju jõudmisega ookeanidesse ja atmosfääri,” lisas ta.

Temperatuure hoiab üleval Vaikse ookeani ilmastikunähtus El Nino ning seetõttu võivad muutuda veetaseme tõusu ja põua vaheldumise intervallid. Põua tõenäosus suureneb eelkõige Lõuna-Aafrikas, Ida-Aasias ja Filipiinidel, samas kui Lõuna-Ameerika lõunaosas on oodata senisest suuremaid üleujutusi.

Ilmastiku muutumise juures tuuakse positiivsena välja, et neli aastat kestnud Kalifornia põud võib lõpuks läbi saada.

Kalifornias möllavad põuast tingitud läbi aegade suuremad metsatulekahjud, aga neid võib oodata kauaoodatud vihmasajud
Foto: NOAH BERGER, REUTERS

Maapinna temperatuuri tõusule aitab kaasa ka Vaikse ookeani põhjaosas leviv ilmastikunähtus (PDO), mis on senini olnud küllaltki jahedas faasis ning seetõttu hoidnud temperatuuri madalal. Nüüd on PDO liikumas kuumemasse etappi, mis toob kaasa maapinna üldise soojenemise.

Teadlaste sõnul pole globaalse soojenemise lõppu näha ning ookeanide veetemperatuur jätkab tõusu ka tulevikus. Samuti jätkub veetaseme tõus ning liustike sulamine.

Liustike sulamine on ammu tuntud nähtus, fotol Bossoni liustik Mont Blanci mäeahelikus
Foto: KONRAD K./SIPA

Euroopa ilmastikku mõjutab aga Põhja-Atlandilt pärit ilmastikumuster (AMO), mis on liikumas jahedamasse faasi. Kuigi teadlastel pole õnnestunud nimetatud ilmastikumustri ja Vaikses ookeanis domineerivate nähtuste mõju teineteisele täpselt välja selgitada, usutakse et AMO toob Euroopasse pigem õhutemperatuuride languse. Seda juhul kui Vaikses ookeanis aset leidvad nähtused ei suuda Atlandi ilmastikumustreid üle domineerida.

Kivalina küla Alaskal ähvardab lähemal ajal kliimamuutustest tingitud ookeani veetaseme tõusu tõttu uppuda
Foto: JONATHAN ERNST, REUTERS

Jahenemine Atlandil aitab kaasa globaalse soojenemise tõttu vähenenud jäämassi taastumisele Arktika piirkonnas.