Teise maailmasõja ajal tuli Eestist, Lätis ja Leedust Rootsi umbes 30 000 põgenikku, kirjutab Kälvemark. Nad ületasid Läänemere lihtsate paatidega ja Rootsi merepääste korjas nad sageli üles viimasel hetkel. Kui paljud neist hukkusid, ei ole Kälvemarki sõnul teada.

1940. aastate Balti põgenikedraama kahvatub Kälvemarki sõnul mõistagi võrdluses sellega, mis leiab aset praegu Vahemerel. Euroopa Komisjon tahab koormat jagada solidaarsuses nende riikidega, kes peamiselt inimvoolu vastu võtavad. Teiste hulgas ei ole aga ka baltlased valmis aitama, kirjutab Kälvemark.

Kälvemark mainib juuni alguses Eestis toimunud meeleavaldust põgenike vastuvõtmise vastu, kus muu hulgas oli näha T-särke, millele oli kirjutatud „Neeger elab Aafrikas“ ja „Neegrid ahju“.

Samuti kirjutab Kälvemark, et Eesti viimastel parlamendivalimistel kaheksa protsenti häältest saanud konservatiivse rahvaerakonna juht on otse kuulutanud, et tahab kõik põgenikud välja saata, kui peaks võimule tulema, ning on väljendanud intervjuus muret värviliste isikute arvu suurenemise pärast Tallinna tänavatel.

"Balti riigid toetasid täiel rinnal ebaseaduslikke sissetunge Iraaki (mis on sealt tuleva põgenikevoolu põhjus) ning NATO liikmetena on nad ilma reservatsioonideta kaasa aidanud ka kaosele Liibüas,“ märgib Kälvemark. Tema sõnul näeme me nüüd kohutavaid pilte Kesk-Euroopast, kus meeleheitel pagulased üritavad piiritarasid ja okastraattõkkeid ületada. Kreeka on põlvili surutud. „Aga Balti riikidest ei ole mingit suurt panustamist oodata, kui rääkida abist kas kreeklastele või meeleheitel põgenikele,“ süüdistab autor.