Gutschkeri sõnul tunnevad idaeurooplased end ebakindlalt oma naabruse tõttu Venemaaga ning keegi ei peaks imestama, kui poolakad, baltlased, rumeenlased ja bulgaarlased oma partneritelt solidaarsust nõuavad – oht on tõeline.

NATO reageerib sellele juba Krimmi kriisist alates. Ta on oma jõupingutusi õhuruumi kaitseks ajutiselt neljakordistanud. Tema sõjalaevad patrullivad Läänemerel. Ja tema sõdurid peavad õppusi ulatuses, mida pole olnud juba aastakümneid. Lisaks ehitatakse üles kiirreageerimisüksused koos uute juhtimiskeskustega igas idapoolses liikmesriigis. Varsti tulevad veel lisaks Ameerika tankid. See on praktiline solidaarsus, ka Lõuna-Euroopa riigid osalevad kiirreageerimisüksustes, kuigi Venemaa on ilmselt nende viimane mure. Kas sellele lisandub veel midagi? See sõltub,“ kirjutab Gutschker.

Gutschkeri sõnul sõltub see nimelt sellest, kas idaeurooplased tunnevad ka endal olevat veidigi vastutust Lõuna-Euroopa piiriprobleemide ees. Saksa ajakirjanik kirjutab, et poolakate ja baltlaste jaoks on see umbes sama kaugel kui lahingud Mariupolis kreeklaste ja itaallaste jaoks. Pagulasi näevad nad vaid televisioonis. Gutschker mainib, et Eestis, Lätis ja Leedus on selle aasta esimese kolme kuuga asüülitaotluse esitanud 275 inimest enam kui 184 000-st, kes on Euroopasse saabunud.

Pagulaskriisi raskust kannavad Gutschkeri sõnul üksikud Lõuna- ja Kesk-Euroopa riigid: Saksamaa, Rootsi, Austria, Ungari, Prantsusmaa, Itaalia ja Kreeka. Austria on sel aastal vastu võtnud sama palju asüülitaotlejaid kui 18 teist Euroopa Liidu liikmesriiki kokku. Pool migrantidest saabub Saksamaale.

Euroopa Liidu pagulastealasel tippkohtumisel pakkus Euroopa Komisjon välja pagulaste jagamise kvoodisüsteemi, mille vastu aga idapoolsed liikmesriigid liitusid.

Gutschkeri hinnangul vajab Euroopa uut diili, uut teadlikkust ühiselt jagatud saatuse suhtes.

„Konkreetselt tähendab see: poolakad, rumeenlased ja baltlased, aga ka tšehhid, slovakid ja soomlased saavad solidaarsust Vene ohu vastu nõuda ainult siis, kui nad ka pagulaskriisi raskuse oma õlule võtavad,“ kirjutab Gutschker.