„Hiljutine maksaoperatsioon paljastas, et mul on vähk, mis on nüüd minu keha teistes osades,“ ütles Carter kolmapäeval tehtud avalduses, vahendab Associated Press. „Ma korraldan oma päevakava vajalikul moel ümber, et saaksin Emory Healthcare'i arstide juures ravil käia.“

Avaldus ei jäta kahtlust, et Carteri vähk on laialdaselt levinud, kuid ei paljasta, kust see alguse sai ega ka seda, kas see on praegusel hetkel teada. Maks on tihti elund, kuhu vähk levib, ja harvemini on see vähi esialgne tekkepaik. Avalduses öeldi, et rohkem informatsiooni antakse, kui on rohkem teada, võimalik, et järgmisel nädalal.

Carter teatas 3. augustil, et talle tehti operatsioon millegi maksast eemaldamiseks.

Carter oli USA 39. president. Ta võitis 1976. aastal Gerald Fordi lubadusega olla alati aus.

Enne karjääri poliitikas lõpetas Carter USA mereväeakadeemia ja teenis seitse aastat allveelaevadel. Ta oli Georgia osariigi senaator ja kuberner.

Carteri teisele ametiajale tõmbasid kriipsu peale mitmed välispoliitilised konfliktid, eriti Iraani pantvangikriis, ning ta kaotas 1980. aastal suurelt Ronald Reaganile.

Aastakümneid on Carter teinud omale mainet selliste ülemaailmsete teemade edendajana nagu tervishoid ja demokraatia, tihti koos naise Rosalynniga. 1982. aasta asutas ta selleks Carter Centeri.

Carter on aidanud leevendada tuumapingeid kahe Korea vahel ja vaadelnud esimesi Palestiina valimisi. 2002. aastal pälvis ta Nobeli rahupreemia.

Vaatamata sellele, et Carter on olnud aktiivne aastakümneid, on viimasel ajal hakanud levima spekulatsioonid tema tervise ümber.

Carter kirjutas oma raamatus „A Full Life“ („Täis elu“), et tema isa, vend ja kaks õde on kõik surnud pankreasevähki, mistõttu on arstid ka tema enese pärast mures.