Samuti peaksid lähiajal tulema suuremad muutused Tabivere ja Mustvee gümnaasiumis. Arengukava koostajad näevad parima võimalusena nende koolide gümnaasiumiosa sulgemist ning selle asemel kutseõppe pakkumist, kirjutab ajaleht Vooremaa.

Õpilaste arv püsib aastani 2010 piisaval tasemel vaid Jõgeva kahes gümnaasiumis, samuti Torma põhikoolis, Palamuse gümnaasiumis, Põltsamaa gümnaasiumis, lasteaed-algkoolis Tõruke ja Tabivere gümnaasiumi põhikooli osas. Ülejäänud koolid peavad oma säilimise nimel leidma õpilasi naaberpiirkondadest. Algkoolis peab olema vähemalt 21, põhikoolis 111 ning gümnaasiumi osas 60 õpilast.

Arengukava kohaselt peaksid Laiuse, Vaimastvere, Lustivere, Adavere ja Maarja põhikool muutuma lähiajal kolmeklassilisteks algkoolideks.

Samal ajal suureneb tõenäoliselt Tiheda lasteaed-algkooli osatähtsus Mustvee koolide arvelt. Praegu õpib Tiheda lasteaed-algkoolis üheksa õpilast, kuid korraliku õpetajate kaadri toomisega kooli see arv kindlasti suureneb.

Pisisaare algkoolis, Voore põhikoolis, Esku ning Luua algkoolides aset leidvad muutused sõltuvad eelkõige kahest asjaolust: kas koolidesse õnnestub meelitada piisavalt õpilasi ning sellest, kas kohalik omavalitsus peab vajalikuks taoliste koolide ülalpidamist.

Jõgeva gümnaasiumist võiks arengukava järgi kujuneda maakonna eliitgümnaasium — seda eelkõige hea õppetaseme, väljastpoolt piirkonda linna õppima suundujate suure arv kui ka teise, kesktasemelise õppeasutuse olemasolu poolest Jõgeval.

Piirkondliku eliitgümnaasiumi staatuse võib saada ka Põltsamaa ühisgümnaasium. Arengukava järgi pakutakse heal tasemel õpet samuti Palamuse gümnaasiumis ja Puurmani keskkoolis, need koolid vajaksid suuri investeeringuid.

Jätkusuutlikud koolid on aruande kohaselt veel lasteaed- algkool Tõruke Põltsamaal, Pala põhikool, Torma põhikool ja maakonna ainus venekeelne kool Mustvee vene gümnaasium.

Jõgeva arendus- ja ettevõtluskeskus lähtus koolide jätkusuutlikkuse hindamisel õpilaste arvust piirkonnas. Kava aluseks on võetud ettenähtud õpilaste arvu kriteeriumid igas kooliastmes ja kolme viimase aasta sündivuse põhjal arvutatud prognoositavad õpilaste arvud.

Õpetamise taseme hindamisel võttis keskus arvesse riikliku järelevalve hinnangut, riigieksamite tulemusi, samuti õpetajate kvalifikatsiooni ning õpilaste edasist tegevust pärast põhikooli ja gümnaasiumi lõpetamist.

Arengukava koostamisel arvestati kooli asukohta, haridusasutuse mõju piirkonnale, samuti on antud hinnang õpikeskkonnale ja materiaalsele seisukorrale koolides.

Jõgevamaa arendus- ja ettevõtluskeskusel on sel aastal kavas läbi viia koolivõrgu seotuse uuring ning koostada õpilastranspordi optimaalse võrgustiku mudeli ja kulude arvestus.