Hetkel toimuvale OSCE parlamentaarse assamblee istungile Helsingis on kogunenud ligi 300 parlamendiliiget OSCE piirkonna riikidest. Istung algas loetud minutid pärast ametlikku algusaega, kuid Riigiduuma esindaja Nikolai Kovaljov jõudis kohale alles enam kui tund aega pärast algust, kirjutab Iltalehti

Hiljuti keelas Soome riiki sisenemise Vene Riigiduuma eesistujale Sergei Narõškinile ja veel viiele saadikule, kuna need on lisatud Kremli vastaste sanktsioonide „musta nimekirja“ ega tohi seega ELi riigi territooriumile siseneda. Seega on Kovaljov praegu ainus Venemaa esindaja Helsingis.

Oma avakõnes pühendas Kovaljov Narõškini intsidendile ka kibedad sõnad: „40 aastat tagasi alustati Helsingis ühise Euroopa maja ehitamist lootuses, et see tuleb turvaline koht. Nüüd aga tundub, et just Helsingis asutakse seda sama maja lõhkuma.“ Ta lisas, et Soome ja Venemaa suhted arenevad halvas suunas, kuid et see pole Vene Föderatsiooni valik.

Venemaa kaasamine on siiski vajalik

„Olukord oli ebanormaalne. Venemaal oleks olnud palju öelda Ukraina osas ja neil oleks võinud olla võimalus oma nägemus esile tuua,“ kommenteeris San Marino delegatsiooni esindaja Oscar Mina hilinemist ja Soome-Vene olukorda Helsingin Sanomatele. Küsimusele, kas Soome oleks pidanud siis sanktsioonide all olevad poliitikud riiki sisse laskma, ei osanud Mina siiski vastata.

Assamblee esimehe, sakslanna Doris Barnetti sõnul tegi Soome otsuse venelasi mitte riiki sisse lasta iseseisvalt. „Soome on vaba otsustama ise, kas ta lubab sissesõidukeelu all olevaid inimesi oma riiki sisse või ei. Samas vaatab OSCE asja laiemalt ja on valmis dialoogi võimaldamiseks sanktsioonide osas paindlik olema. OSCE ilma Venemaata ei ole mõeldav,“ ütles Barnett.

Käesoleval aastal täitub 40 aastat OSCE Helsingi lepetest, mis mängisid olulist rolli Nõukogude Liidu lagunemisel.