Eesti politseikoerad pärinevad enamasti Soomest
Õnneks on seltskondade kohtumine üdini positiivne. Laevareisil kutsikaid kantseldav härrasmees on politseimajor Tõnu Tänav ning kutsikad ise kohtuvad sadamas esmakordselt oma uute peremeestega, kellega koos ootab ees ühine teenistus. Just nendest udupehmete beebikasukatega koerajõnglastest saavad pärast kaheaastast õppeperioodi Politsei- ja Piirivalveameti teenistuskoerad. Siis juba suured ja kogenud, tagavad nad koos politseipatrullidega linnas turvalisust või valvavad Eesti Vabariigi välispiiri.
Tõnu Tänav, kes kutsikaid Soome koerakasvatusest Eestisse toob, on politsei ja piirivalve koertega tegelenud alates 2010. aastast. Seni kinnisvaraga tegelenud mees vahetas valdkonda ja hakkas neljajalgsetega tegelema.
Tõnu on eluaegne suur koerasõber, kellel kodus juba mitmendat põlve saksa lambakoerad. Siiski tunnistab ta, et sellisest pühendumisest, mida nõuab ühe teenistuskoera väljaõpetamine, jääb tal endal puudu. Aupaklikult räägib ta kolleegidest, kes igapäevaselt elavad ja hingavad enda kasvandikega ühes rütmis ning nimetab neid tunnustavalt „koerainimesteks“.
Maamõõtja haridusega Tõnu on numbrite ja täpsuse usku ning usub, et just need omadused aitavad tal hoolitseda oma kasvandike heaolu eest, tagades neile kasvamiseks parimad vajalikud tingimused ning võimalused. Igal aasta täieneb PPA teenistuskoerte pere keskmiselt kümne uue kasvandiku võrra. Sellel aastal on Tõnu Eestisse toonud 11 sobilike omadustega kutsikat, kes täiskasvanuks saades peaksid alustama teenistuskoera karjääri.
Praegu on PPA teenistuskoerte peres üle 80 like ning suurem osa neist on saksa lambakoerad. Arvukuselt järgnevad belgia lambakoerad ning eri liiki spanjelid.
Teenistuskoerteks sobilike kutsikate leidmisest rääkides tunnistab Tänav, et Eestist on neid raske leida. Siinsed koerakasvatajad on seoses väga kitsa ostjate ringiga keskendunud pigem näitusekoerte kasvatamisele, seetõttu on enamus PPA koeri pärit Soomest. Samas on koeri toodud ka Taanist, Suurbritanniast, Tsehhist, Rootsist ning ka Saksamaalt. Soomes on neli-viis kennelit, kellel on kauaaegsed traditsioonid Soome politseile, piirivalvele ja kaitseväele teenistuskoerte kasvatamisel. Juba ainuüksi Soome politseis on üle riigi 200 teenistuskoera.
Hea teenistuskoer on tavapäraselt sellisest sugupuust, mille varasemad hõimlased on samuti olnud seotud politsei või piirivalve tööga. Kuid ainult heast sugupuust ei piisa. Lisaks saab määravaks ka iga koera kaasasündinud tahe jälge ajada ning instinkt tööd teha. Ärksama koera tunneb Tõnu sõnul ära juba varases kutsikaeas – tuleb vaid pesakonda toidujagamise ajal jälgida ning vaadata, kes on söögi otsimisel kõige aktiivsem. Oluline periood koera elus ja tulevaseks teenistuseks on kooliskäimise aeg. Siin mängib suurt rolli koerajuht, kelle kanda on peamine osa tulevase teenistuskoera väljaõppest.
Kutsikad käivad koos peremeestega tööl ja koertekoolis alates esimestest hetkedest – koerad on koerajuhtidele igapäevased töökaaslased ning pereliikmed. Kindlate perioodide vältel käiakse uusi teadmisi saamas ja juba õpitut näitamas Muraste teenistuskoerte koolis.
Koera kaasamist korrakaitsetöösse ning selle mõjusust on aegade jooksul uuritud mitme eri tahu pealt. Uuringute tulemused kinnitavad, et tänu koertele on tänapäeva korrakaitsjate võimalused turvalisuse tagamisel märksa laiemad.
PPA töödes ja tegemistes on peamiselt kasutusel kahte liiki väljaõppe saanud teenistuskoeri – jälje ajamiseks ning korrakaitsetööks patrullis. Tööliini valikul räägib kaasa ka koera enda iseloom ning loomuomadused. Inimestele keskendunud koerad õpivad narkootikumide otsimist ning tugeva jahi- ja jäljeajamise instinktiga koerad kaasatakse teadmata kadunud inimeste ning kurjategijate otsingutel.
Tuleviku tarbeks mõtteid mõlgutades tahab Tõnu Tänav, et PPAs oleks üle Eesti 120-130 teenistuskoera. Sellise arvukuse juures oleks politsei- ja piirivalvekoerad igapäevane ning harjumuspärane osa PPA tegevusvaldkondadest. Samuti on mehel unistus, et praegu ametlikus keeles asja või vahendina käsitletav teenistuskoer oleks tulevikus ka arvepidamise kohaselt igapäevaelu kangelase väärilise nimetusega.
