Pärnu politseijaoskonna juht: hästikorraldatud jaanituli ei tähenda lihtsalt lõkke süütamist
Miks ei võiks hea pidu toimuda ennekõike lihtsalt meeldivas seltskonnas? Seltskonnas, kus ei jooda liiga palju ja ikka on tore? Seltskonnas, kus ei istuta joobes autorooli, ei minda omavahel või teistega kaklema ega purjus peaga ujuma? Seltskonnas, kus teistest hoolitakse ja vajadusel üksteist aidatakse?
Kuigi võiks arvata, et selliselt on meeldiv jaanipäeva tähistada, siis praktika näitab, et see pole alati nii ja pahatihti satutakse hätta.
Avalikel pidudel ja simmanitel tuleb valmis olla selleks, et koos on palju väga erinevaid inimesi. Mõistlik on ka küla jaanitulel käituda nii, nagu heal sõbral külas olles.
Igaüks, kes jaanipidu korraldab, peab läbi mõtlema nii elementaarsed asjaolud - näiteks, et oleks olemas wc-d ja prügikastid, kui ka mustad stsenaariumid - et lõke oleks kõigest süttivast ohutus kauguses, et keegi lõkkesse ei kukuks ja sellelegi, mismoodi toimitakse, kui midagi juhtub - kas politsei, päästeamet ja kiirabi pääsevad vajadusel ligi? Kas seltskonnas on ka kaine grupijuht? Aga kes jälgib ujuma minejaid? Kes võtab alkoholi kummutamisega liiga agaraks läinult pudeli käest?
See võib kõlada kulunult ja targutamisena, aga kas need kontrollküsimused ikka püsivad korraldajal meeles? Teha kohalikule rahvale üks mõnus jaanisimman, see ei ole lihtsalt lõkke põlema panemine. Oskus ohte ennetada ja ebameeldivusi vältida, on hea jaanipeo tugevaim eeldus ja tahame, et igaüks selle peale mõtleks.
Jaanipeo järgselt tuleb juhtidel meeles pidada, et rooli tohib minna alles siis kui tervis on täielikult taastunud. Ja kui peolt lahkub autoga joobes juht, kes õnnetuse põhjustab, lasub vähemalt moraalne vastutus ka peo korraldajal. See on meist igaühe teha, et purjus ja üleväsinud juhid rooli ei pääseks.
Kinnitame, et parim pidu on see, kus politsei sekkumist ei vajata. Õiges kohas, hästi korraldatud peol ja meeldivas seltskonnas seda ilmselt ei juhtugi.
