Abipolitseinikuna tegutsemine on eluviis
Maris puutus sotsiaaltöötajana kokku toredate ja abivalmite noorsoopolitseinikega. Nendelt kuuliski ta, kuidas on võimalik saada abipolitseinikuks. Praeguseks on ta abipolitseinike ridadesse kuulunud veidi üle kahe aasta. Ta meenutab, et eelkõige huvitasid teda koolitused, mis viis selleni, et läbitud said ka kehalised katsed ja baaskoolitus ning nii temast abipolitseinik saigi. Oma igapäevatööst tulenevalt võtab Maris peamiselt osa politsei ennetustööst, kuid kogemusi on ka tööst autopatrullis.
Tema sõnul on vabatahtliku tegevuse kõige eredamad kogemused seotud koolitustega, kus on võimalus teha midagi, mida varem pole ette tulnud. Näiteks ATV või mootorsaaniga jääl sõitmist ning enesekaitse ja tulirelva koolitusi. Aktiivse eluhoiakuga noor naine tunnistab, et kunagi on ta mõelnud ka võimalusele, et võiks politseinikuks õppida, kuid leiab, et hetkel on abipolitseiniku tegevused piisavalt põnevad ja võimalusi pakkuvad.
Mihkel on abipolitseinik olnud aastajagu. Ta räägib, et mõte abipolitseinikuks hakata tuli tal väga lihtsalt. Töötades peaaegu viis aastat laeval kokana, tekkis lihtsalt vajadus teha vahelduseks veel midagi. Käies tööl kahenädalaste tsüklite kaupa jäi selleks piisavalt vaba aega. Indu sai Mihkel juurde ka sellest, kui ta väga hea sõbranna läks politseisse tööle. Sõbrannalt sai kuulda põnevatest olukordadest ja lugudest, mis politseitöös ette tulevad. See kõik kokku andiski tõuke, et astuda abipolitseinikuks.
Mees meenutab, et alguses sai käidud ainult liikluspatrullides. Põhitöö graafiku tõttu sai igas kuus abipolitseinikuna tegutseda umbes viis tööpäeva. Tänu sellele tulid kiirelt tutvused ja hea koostöö politseinikega. Abiks on ta olnud „Kõik puhuvad“ reididel, aga ka koos noorsoopolitseinikega alaealistele suunatud tegevustes. , Uueks ja huvitavaks kogemuseks oli osalemine politseireidil „Koer koolis“.
Mihkel räägib, et tema jaoks on toredaks vahelduseks ka see, et abiks saab käia mandrilgi. Sel suvel on juba käidud Pärnus Grillfestil ja augusti alguspäevadel saab samuti suvepealinnas olla - Weekend Festivalil.
Seniste toimetuste kõige meeldejäävamaks kogemuseks peabki ta avaliku korra eest heaseismist Grillfestil Pärnu vallikääru aasal. Ta kirjeldab, et mujalt tulnuid võeti väga soojalt vastu, oldi Pärnu politseinikele ja abipolitseinikele nagu vanad tuttavad, olenemata sellest, et varem ei oldud kohtutud.
Nii nagu Maris on ka Mihkel mõlgutanud mõtteid, et saada politseinikuks. Ta kirjeldab, et juba põhikoolis unistas ta saada politseiametnikuks, kuna onu oli pikki aastaid politseis tööl. Noore mehe suureks kireks oli ka söögitegemine ja nii läkski ta kokaks õppima. Viimasele kursusele jõudes tuli politseikooli mõte tagasi, kuid teostamiseni ei jõudnud. Abipolitseiniku töö on aga hea kompromiss kahe huviala vahel.
Nii Maris kui ka Mihkel leiavad, et kõigil teotahtelistel inimestel on võimalik vabatahtlikuna palju ära teha. Marise sõnul võiks abipolitseinikuks saada loomult julge inimene, kes on hea suhtleja, korrektne, loominguline ja uudishimulik. Mihkli arvates peab abipolitseinikuks pürgija olema avatud ja hea suhtleja, sest igapäevaselt puututakse kokku täiesti erinevate isiksustega, kes vajavad erinevaid lähenemisviise. Rõõmsameelsus ja tugev tahe tulevad tema sõnul samuti kasuks, sest morn olek ja üleolev käitumine ei aita ei endal tööd nautida ega too teistelegi kasu.
See, et erinevate elualade inimesed on oma elu mitmekesistamiseks näinud võimalust tegutsemises abipolitseinikena, teeb kohalikele politseinikele ainult rõõmu. Lääne prefektuuri kuues maakonnas on kokku 158 abipolitseinikku. Selle aasta viie kuu jooksul on need tublid inimesed turvalisuse loomisse panustanud 4761 tundi. Heameelt teeb ka see, et nende inimeste jaoks, kes abipolitseinikena tegutsevad, on sellest kujunenud eluviis.
