Kristian Jaani: Ärme lase viinakuradit pudelist välja!
Jaanipäev on ikka olnud kauaoodatud võimalus väikeseks puhkuseks. Aja maha võtmise kõrval lubavad inimesed endale ka väikese napsu ning just selle mõistliku napsuga võikski piirduda.
Minu kolleegid puutuvad iga päev kokku inimestega, kes paraku mõistlikkuse printsiibist ei lähtu. Probleem on kõige suurem just pühade ja tähtpäevade ajal. Laskem näidetel enda eest kõnelda: alles naistepäeval sai politsei rekordiliselt väljakutseid peretülide lahendamiseks ning abi vajas peaaegu poolsada naist. Mullustel nädalavahetusele järgnenud jaanipühadel kõrvaldasid korrakaitsjad autroolist aga ligi 150 napsitanud või suisa purjus autojuhti. Igal reedel ja laupäeval saab ainuüksi Tallinnas purjuspäi tekkinud tülide ja kakluste käigus viga mitukümmend inimest, viimaste nädalate jooksul oleme pidanud sekkuma ja lõpetama koolilõpupidusid, sest vägijoogi kallale on pääsenud noored.
Kuigi selliste inimeste korrale kutsumine on just politsei ülesanne, tuleb rõhutada, et kaklejaid lahutades või purjus lapsi lapsevanemale üle andes tegeleme me vaid tagajärgedega. Kes ja kuidas aga saaks selliste olukordade tekkimist ennetada?
Esimesena toon välja selle loo lugeja ja tema mõistlikkuse. Kui peomelu ei lähe üle käte, on algus turvalisteks pühadeks tehtud.
Teiseks toon välja igaühe lähedased ja sõbrad, aga ka täiesti võõrad inimesed. Nimetagem seda ühiskondlikuks kontrolliks ning kui näeme vajadust, siis sekkume. Ehk ei lase purjus sõpra autorooli ega tee seda ise, või nähes tüli, mis võib kasvada üle kakluseks, ei pööra pead ega ela kukepoksile kaasa.
Kolmandaks toon välja lapsevanemad. On kurb ja kahetsusväärne, kui täiskasvanud koos lastega alkoholi joovad. Veel kurvem on see, kui seda kuidagi õigustada püütakse. Purjus noor ei pruugi ise mõista, et tema seisundit võidakse kuritarvitada, ta võib langeda kas ise ohvriks või saada hakkama mingi rumalusega, mille tagajärjed võivad mõjutada kogu elu. Iga nädal on üks laps vajanud tervise turgutamiseks haiglaravi. See näitab ilmekalt, miks tuleb lapsi alkoholist eemal hoida.
Neljandaks toon välja alkoholiga kauplejad. Kas ikka on mõistlik müüa vägijooke inimesele, kes on juba niigi silmnähtavalt purjus ning hiljem tehtut kahetseda, kui keegi purjus inimese käe läbi viga saab või inimene ise oma seisundi tõttu õnnetusse sattub?
Viiendaks toon välja jaanipidude korraldajad. Vaadakem üle, kuidas on korraldatud alkoholi müük - kui lihtne on alaealistel joogid kätte saada ja seda ka täisealise abiga. Lõpuks on ju vastutus selle eest, et avalik üritus mööduks turvaliselt, ikkagi korraldaja õlul.
Teoorias on need väga lihtsad põhimõtted. Viigem need siis ka praktikas ellu, et meil kõigil saaks olla turvaline ja seda igal päeval mitte ainult võidupühal.
Kristian Jaani
Põhja prefekt
