„Ei, just praegu on õige aeg sellest mitte ainult unistada, vaid ka kõva häälega rääkida. Õige aeg on alustada konsultatsioone. Ja asi ei ole ainult selles, et selliseid küsimusi lahendatakse aastakümneid. Lihtsalt praegu ei ole peaaegu alles jäänud ruumi selle loomiseks. Ei ole positiivset kava, mis kogu oma näilise ebaajakohasuse ja isegi fantastilisuse juures tegelikult midagi fantastilist ei sisalda. Venemaa on olnud ja jääb ühte perre Euroopa rahvastega. Ja me oleme 20 viimast aastat kogunud sellist solidaarset pagasit, et see on tugevalt erutanud isegi neid, kes elavad teisel pool ookeani. Ei maksa unustada, et alles paar aastat tagasi oli termin „Suur Euroopa“ üks tavalisemaid poliitilises sõnavaras. Samal ajal kui oma transatlantilistest püüdlustest eelistasid meie partnerid kõva häälega mitte rääkida,“ kirjutab Narõškin Komsomolskaja Pravdas.

Narõškin väljendab veendumust, et kui hakata rääkima sellest, mis paneb muretsema igaühe maa peal, elust endast, siis on kergem teadvustada endale ka kõike toimuvat ja lahendada vastastikku tekkinud probleemid. Vastuolud tekivad Narõškini sõnul seal, kus ei ole pikka aega dialoogi peetud ning selle asemel kõlavad propagandaruuporist süüdistused.

„Ma ei kavatsenud täna rääkida sellest, kuidas võib välja näha meie uus, eurooplastega ühine kava. See teema väärib eraldi juttu. Mis vahet seal on, kuidas meie lähenemine uuesti toimub? Aga ta toimub – teisiti ei saa ollagi! Kuni aga teised tegelevad lõhkumisega, on meil parem veeta see aeg millegi asjalikuga. Millegi loomine on alati kasulikum tühjast kaklemisest. Ainult selle viljad jäävad inimestele alles...“ kirjutab Narõškin.