Torpeedotabamus on üks mitmest versioonist, mida Kurski uppumise põhjusi otsivad ametiisikud kaaluvad, ütles Jegorov. Muuhulgas räägitakse veel võimalikust kokkupõrkest teise alusega või Teisest maailmasõjast merepõhja jäänud miini plahvatusest.
Kunagi varem pole Vene mereväe õppustel sellist õnnetust juhtunud. Kuid torpeedotabamus võis põhjustada Kurski enda rakettide plahvatamise, ütles Jegorov riigitelevisioonile RTR.
"Kui selline tabamus ka toimus, siis pidi see olema mõne meie enda laeva torpeedo ja see poleks saanud niisugusele allveelaevale rohkem mõjuda kui sääsehammustus. Õppuste ajal ei ole torpeedodel kunagi lõhkelaenguid," rääkis Jegorov.
Kuid torpeedotabamusest vallandunud ahelreaktsiooni ei saa välistada, paljudest ohutussüsteemidest hoolimata, jätkas ta.
"Kui toimub löök, siis on tingimused plahvatuseks olemas. Plahvatus on võimalik. Kahjustused allveelaeva esiosas näitavad, et seda versiooni ei saa välistada," ütles Jegorov.
