KAITSEVÄE BLOGI: Eesti iseseisvuspäeva paraadid 1991-2015 – lipuga kepikestest raske soomuseni
1992. aasta veebruariparaadil osales 1540 võitlejat, rivistajaks oli piirikaitse komissar, tänapäeval kolonel-leitnant Johan Saar, paraadi vastuvõtjaks Eesti Kaitsevägede peastaabi ülem kaitseväe juhataja ülesannetes kolonel Ants Laaneots. Pidupäevakõned kandsid ette Arnold Rüütel ja Tiit Vähi.
Valitsus oli otsustanud paraadi korraldada relvadeta. Sellest hoolimata oli mõnelgi kaitseliitlasel revolver või püstol kabuuriga vööl. Nii mäletab seda ka eksiilkapten Harri Henn: „Olin koos Tamme kompaniiga üks paraadil osalejatest. Laaneots näitas oma õpitud kukesammu, aga meie, kaitseliitlased, püüdsime marssida tulenevalt Eest Vabariigi aegsest rivimäärustikust. Tuli tulla relvadeta, aga mina oma „Tulski imperatorskist“ ei loobunud, minu eeskuju järgis ka Imre Liping Võru malevast.“
Samuti paraadil osalenud, tänapäeval Eruohvitseride Kogu juhatuse liige major Hindrek Piiber meenutab: „Mina ja teised Tallinna Kaitseliidu maleva mehed seisime rivis alles paraadieelsel päeval väljajagatud Prantsuse Aafrika-vägede vormis. Enamik ülejäänud mehi oli Nõukogude Liidu armee suvevormis, samast suvevormiriide khakist õmmeldud nokkmütsid peas. Tallinna kaitseliitlased kandsid musti barette. Relvi ei olnud, vähemalt minu ümbruses mitte. Meeldejääv ja hinge minev oli, kui Kaarli kirikus äsja teenistusse astunud Ants Laaneots seda kirjut armeed kõminal tervitas - EESTI SÕDURID! TERE! Rahvas tervitas meid ettevaatlikult, kuid südamlikult. Ja eks Eesti oma armee oligi veel harjumatu vaatepilt. Olime enne paraadi veidike ka rivis marssimist harjutanud. Kuigi tulemus polnud suurem asi, on meeles, et läksime ikka uljalt!“
Tasub ära märkida, et tollel hetkel moodustas kogu Eesti piirivalve relvastuse Nõukogude Armee poolt aktiga „ajutiseks kasutamiseks“ üle antud 32 Kalašnikovi automaati koos 7000 padruniga…
Tolleaegne Piirivalvekooli kursant, täna erukolonel-leitnant Aivar Lõhmus meenutab: „Minu jaoks algas kõik 1992. aasta jaanuaris ajalehes „Rahva Hääl“ avaldatud kuulutusest, millega otsiti piirivalvesse kõrgema haridusega inimesi. Öeldi, et kortereid ei saa, palk on väike ja kes sellega nõus on, see võib jääda. Mina jäin. Sõitsime Remnikule ja seal läks 6-kuuline esmane väljaõpe lahti. Ka paraadiks harjutamine käis sealsamas suurel platsil. Harjutused toimusid nii relvadega kui ilma, alles paraadi eel viimasel hetkel otsustati kõrgemal pool, et relvi ei võeta. Paraadisammule viimase lihvi andsime Kadriorus, staadioni esisel platsil. Öö veetsime Raskejõustiku majas mattidel. Paraadil olid meil seljas sinised piirivalvurite vormid, sellised paksud traksidega püksid ja joped. Ilm polnud suurem asi, sadas lörtsi, aga rohkem jäi meelde see üllas tunne, mille paraad tekitas.“
Iseseisvuspäeva paraadideks harjutamine toimuski aastaid vaid Kadriorus, staadioniesisel platsil. Tänapäevaks on harjutuskohad liikunud mujale ja nii on ettevalmistusi läbi viidud nii Sauga lennuväljal, Tapal kui ka mereväe kai peal.
1999. aasta paraad – BTRid, lennumasinad ja vene kuulipildujad
Eesti Vabariigi 83. aastapäeva paraadil, mille võtsid vastu president Lennart Meri ja kaitsevägede juhataja kindral-leitnant Johannes Kert, oli tehtud arengus juba pikk samm edasi ja paraadipäeval võis õhus näha isegi Tšehhi päritolu õppelennukit L-410 UVP ja Saksamaalt kingituseks saadud Vene päritolu helikopterit Mi-8 T. Osalejate hulgas leidusid ka tänapäevaks ajalukku kadunud Tartu ja Pärnu üksik-jalaväepataljonid. Major Madis Moreli sõnul tõmbasid aga kõige rohkem rahva tähelepanu hoopis piirivalvepiilkondade lahtiste „Iltise“ masinate meeskonnad, kelle koosseisu kuulus jälitaja koos koeraga.
Pealtvaatajate eest veeresid läbi Vene päritolu 14,5mm raskekuulipildujatega relvastatud BTR-80d. Veel võis uudistada 23mm õhutõrjekahureid, 105mm haubitsaid ja 106mm suurtükke. Viimased on muuseas tänapäeval dekoratsiooniks välja pandud Tartu Kõrgema Sõjakooli ees.
Major Morel meenutab: „Paraadi programmi kuulus ka pidulik palvus, mille alguse puhul kõlas käsklus „Mütsid peast!“ Kujutage ette veebruarikuud ja vahel kuni -20 kraadist pakast, mehed seismas paljapäi. Õnneks jäeti alates 2004. aastast see käsklus ära. Kuni 2007. aastani algas paraadi rivistamine juba hommikul kell 9 ja taas oli murekohaks krõbekülm ilm. Eriti kõva külmaga tuli lausa orkestri etteasted ära jätta, sest puhkpillide klapisüsteemid külmusid kinni. Õnneks otsustati paraadi rivistamise ja toimumisaega veidi hilisemaks lükata. Aitas juba tunnist ja ilm jõudis minna palju leebemaks.“
2005. aasta tõi paraadile MAMBAd, SISUd ja MILANid
Nagu kõik varasemadki iseseisvuspäeva paraadid toimus ka 2005. aasta paraad Tallinnas. Esimene väljaspool Tallinna peetud paraad viidi läbi alles 2008. aastal Pärnus.
Paraadi võttis vastu president Arnold Rüütel ja seda juhatas kaitseväe juhataja viitseadmiral Tarmo Kõuts. Plaanis oli NATO hävitajate ülelend pärast lahingtehnika lahkumist Vabaduse väljakult.
Kokku marssis rahva eest läbi rohkem kui 700 võitlejat. Varasemalt nähtud tehnikale olid lisandunud MAMBA ja SISU soomukid, Viru Üksik-jalaväepataljon tõi aga kohale kaks maasturitel paiknevat MILAN tankitõrjesüsteemi. Vene relvad olid kadunud ajaloo hämarusse, nende asemel kasutas Eesti Kaitsevägi saksa raskekuulipildujaid MG-3 ja Galili automaate. Hiina ja Rumeenia päritolu Kalašnikovid olid samuti jäänud möödanikku, juba 2002. aastast asendasid neid korralikud AK-4 ründeautomaadid.
2015. aasta paraadil paistavad Eesti tulevased soomusmusklid
Tänavu Narvas toimuval paraadil on jõulisemalt esil välisriikide üksused. Suurimad neist on Hollandi kuningriigi 26-liikmeline ja briti 25 kaitseväelasega üksus. Scoutspataljon ja Kalevi jalaväepataljon toovad kohale kokku 31 SISU soomukit, hollandlased neli CV90 lahingumasinat ja ühe pioneeritanki Leopard 1, ameeriklased lisaks veel neli Strykeri soomukit. Rahva ette veerevad MB maasturitele asetatud MILANi tankitõrjesüsteemid Viru jalaväepataljonist, Kaitseliidu 90mm tankitõrjekahurid ja 81mm miinipildujad. Kuperjanovi jalaväepataljon saabub 120mm miinipildujatega, suurtükiväe pataljon 122mm ja 155 mm haubitsatega, õhutõrjepataljon 23mm õhutõrjekahurite ja MISTRAL õhutõrjeraketisüsteemidega.
Kokku võtab 2015. aasta paraadist osa 43 lippu, 8 kompaniid, 5 patareid, 14 rühma, 2 orkestrit – 50 kaitseväelast Kaitseväe orkestrist ja 32 orkestranti Politsei- ja Piirivalveameti orkestrist. Osalejate koguarv on 1402, kellele lisandub 117 ühikut tehnikat. Kohal on liputoimkonnad Lätist, Leedust, Hispaaniast ja Ameerika Ühendriikidest. Oma üksuse on teiste hulgas välja pannud nii Kaitseväe lahingukool, tagalapataljon, Sisekaitseakadeemia kui ka Vanglateenistus.
Kõigele lisaks on hea teada, et värskelt moderniseeritud Ämari lennuväljalt on ohu korral valmis õhku tõusma NATO hävituslennukid, järgmisel aastal jõuavad Eesti Kaitsevägede kasutusse CV9035 soomukid ja Ameerikast soetatud kolmanda põlvkonna tankitõrjeraketisüsteemid Javelin.
Eesti Kaitsevägi on paarikümne aastaga läbi teinud muljetavaldava arengu.
Soovime kõigile toredat Eesti iseseisvumise 97. aastapäeva paraadil osalemist.
Autor tänab major Madis Morelit ja Eesti Eruohvitseride kogu liikmeid meenutuste ja täpsustuste eest. Eriline tänu kuulub EEOK büroojuhatajale Aliide Purkenile.
Kasutatud kirjandus:
Johan Saar „Tervituseks – valvel!“, 2004
Eesti Eruohvitseride Kogu „Meenutusi Eesti kaitsejõudude loomisest“, 2009.
