„Alati jääb olema äärmusliikumisi ja neid ei tohi alahinnata. Ohtlikum on siiski see negatiivne pilt, mis tekib nende sündmuste tõttu inimestel islamiusust. See on arusaadav, aga võib raskendada moslemitest sisserändajate ühiskonda lõimumist,“ rääkis Vilks Helsingin Sanomatele.

Teiselt poolt leiab kunstnik, et ka ilmalikustunud moslemienamusel on oma vastutus. Ta ei kiida heaks seda, kui öeldakse, et laupäevane terroriakt ei ole kuidagi seotud usuga.

„Tegemist on usu äärmusliku vormiga. Moslemite hulgas on siiski intellektuaale ja väga erinevaid inimesi. Nad peaksid mõistma, et on aeg näidata islami moodsat nägu. Islamiusk peaks järgima ristiusu jalajälgi, moderniseeruma,“ ütles Vilks.

Vilks oli Kopenhaageni Krudttøndeni kultuurimajas omanimelise komitee korraldatud üritusel, kui väljast hakkas kostuma laske.

„Alguses oli seda raske mõista, aga üsna pea sai selgeks, et väljas tõesti tulistati. Me ei näinud tulistajat ega midagi ka sellest, mis väljas toimus, sest loengusaalis ei olnud aknaid,“ ütles Vilks.

Vilksi ihukaitsjad tegutsesid sekundite jooksul ning viisid tema ja komitee esimehe ohutusse paika. Nad ootasid seal olukorra lahenemist umbes pool tundi, misjärel sõidutati Vilks politsei peakorterisse. Vilksi sõnul jõudis ta enda pärast hirmu tunda vaid ühe hetke, misjärel hakkas ta muretsema saali jäänute pärast.

„Mul polnud vaja väga enda peale mõelda, sest mind viidi paari sekundiga ohutusse kohta. Siiski mõtlesin, kas tulistaja võib pääseda sissepääsust edasi. Me ei teadnud ju, kui ränga rünnakuga tegemist on ja kas seal oli mitmeid tulistajaid. Nad oleksid võinud ju tappa kõik turvamehed, tulistada loengusaalis ja tulla meile järgi.“

Julgeolekumeetmed Kopenhaageni kultuurikeskuses ei olnud nii ulatuslikud kui eelmisel kolmapäeval Rootsis Linköpingi ülikoolis, kus karikaturist pidas välispoliitikatudengitele loengu kunstist ja sõnavabadusest.

Lisaks Vilksi oma ihukaitsjatele olid kohal Taani politsei julgeoleku- ja luureteenistuse (PET) 6-8 töötajat.

Vilks ei kahetse midagi ja ütleb, et ei võta juhtunu eest vastutust.

„Probleem on surmad. On problemaatiline, kui vastutus asetatakse minule, mitte mõrvaritele, kes võtsid õigusemõistmise oma kätte. Tapmine ei saa olla argument seaduste muutmiseks. Sellise asja üle ei saa läbirääkimisi pidada,“ ütles Vilks.

Vilks rõhutas, et sõnavabadus on lahutamatult demokraatia juurde kuuluv asi. Selle kohta, kas mõnede meediaväljaannete temale asetatud sõnavabaduse sümboli kujund talle sobib, ei ole ta kindel.

Julgeolekukaalutlustel ei saa Vilks kommenteerida, kas ta on viidud Taanist Rootsi. End rutiiniinimeseks nimetav Vilks ütles, et ootab naasmist võimalikult normaalse elu juurde, kuid ta teadvustab endale, et see võib võtta pikka aega.

„Sellega tuleb lihtsalt leppida,“ lausus kunstnik.