Kuidas panna kõik Eesti noored vähemalt kaht võõrkeelt vabalt rääkima?
Reformierakond
10 punkti
Eestlaste võõrkeelteoskus tugevdab meie rahvusvahelist konkurentsivõimet ja seeläbi ka meie emakeele positsiooni. Seda teadmist tuleb noorteni viia esmalt hariduse kaudu. Tänapäeval on suurepäraseid keeleõppemeetodeid, mida saab kiireks oskuste omandamiseks kasutada. Üks parimaid õppemeetodeid on reaalses keelekeskkonnas viibimine. Miks mitte juba keskkoolis vastava vahetusprogrammi raames? Iga üliõpilane peaks vähemalt ühe semestri välismaal võõras keelekeskkonnas õppima. Euroopa Liidu tõukefondide raha tuleks kasutada selleks, et soodustada magistriõppe raames üliõpilaste kuue- kuni 12-kuulist õpet mõnes Euroopa Liidu tippülikoolis. 1
Keskerakond
8 punkti
Rahastades laste huviringe, tagame noorte suurema huvi võõrkeelte vastu – võimalusi on lihtsalt rohkem. Lisaks on Keskerakonna soov see, et Eestis oleks jätkuvalt tagatud kvaliteetne haridus. Leiame, et motiveeritud õpetaja on ka tulemuslik õpetaja, seega tuleb õpetajate alampalk tõsta vähemalt 1500 euroni. Tugev õpetaja on hea hariduse alus. Kõrgem alampalk meelitab ka uusi edumeelseid noori õpetajaametit valima. Motiveeritud õpetajad motiveerivad ka lapsi õppima. Loomulikult on oluline ka noortele selgeks teha, et võõrkeelteoskus võib tulevikus avada palju uksi. Juba see motiveerib noori. 1
Sotsiaaldemokraatlik
Erakond
12 punkti
Võõrkeelteoskus on väikeses riigis üks suurimaid konkurentsieeliseid. Näiteks on leitud, et keelteoskuse parandamine kasvataks 3,8% Suurbritannia SKT-d. Võõrkeelte õppimise tulemuslikkuse määravad eeskätt õpetamise metoodika ja õpimotivatsioon.
On selge, et keeleõpe nõuab süsteemset pingutust ja kui keeleoskuse järele ei ole praktilist vajadust, siis napib ka motivatsiooni. Samas sõltub motivatsioon otseselt ka sellest, kuidas õpetatakse. Vananenud grammatikapõhised metoodikad, mis on jätkuvalt Eesti koolis normiks, ei tekita enamikus õpilastes õpiõhinat. Seega vajame me keeleõppes metoodilist revolutsiooni, millega paljud spetsialistid ka usinalt tegelevad. Siin võib esile tuua Eesti start-up’i Lingvist, millele on põhjust ennustada maailmas erakordset edu! Loodetavasti ka Eestis. 1
Isamaa ja Res Publica Liit
6 punkti
Parim viis keelt õppida on õppimine ja töökogemuse omandamine välismaal. Eesti haridussüsteem peaks võimalikult palju noorte välisriikides praktiseerimist toetama. 1
Eesti Konservatiivne Rahvaerakond
4 punkti
Eestlased on usinad keeleõppijad. Ainus, mida noored vajavad, on motivatsioon. Kuigi varsti võime olla olukorras, kus meil on vaja otsida lahendusi, kuidas panna Eesti noored hoopis head, õiget ja ilusat eesti keelt rääkima. 1
Eesti Vabaerakond
2 punkti
Inglise keelt oskavad kõik, alles teine võõrkeel on tubliduse mõõdupuu. 1
Eestimaa Rohelised
7 punkti
Kõige tõhusam on keelekümblusmetoodika kasutamine lasteaias ja algkoolis, kuid loomulikult tuleb väärtustada õpetajaametit, teha koostööd väliskoolidega ja osta vabalt kasutamiseks internetipõhised keeleõppeprogrammid. 1
Eesti
Iseseisvuspartei
1 punkt
Küsimustikule vastamine oleks poliitilisele repressioonile allumine ja me ei osale sellistes asjades.
1. Tuletame meelde, et eelmistel valimistel said kompassi poolt kõige rohkem hääli kristlikud demokraadid, tegelikkuses said aga 0,5%. 2. Teie meetodis esinev „spetsialistide” hinnanguga ristamine tähendab tegelikkuses meelevaldset ülbitsemist. 3. Tuletame meelde, et teie „spetsialistide” sisuline nimi on poliitiline prostituut. 1
Rahva Ühtsuse Erakond
3 punkti
Eesti noored õpivad praegu koolis kahte võõrkeelt. Kui ise õppida ei viitsi, siis ei saa keegi keelt vägisi suhu panna. 1
Eestimaa Ühendatud Vasakpartei
5 punkti
Saja ega kahesaja aasta eest polnud see mingi probleem, vaid keskhariduse puhul endastmõistetav. Eeskätt tuleb tegelda kooliõpilaste lugemisoskusega ja lõpetada grammatikareeglite kuiv tuupimine: tol ajal omandati need huvitavate tekstide lugemise käigus. Mistahes keele või muu aine omandamine algab huvist selle vastu. 1
Tanel Kerikmäe
Nii Reformierakond kui ka IRL saadaksid noored välismaale. Oleksin oodanud ka teistsugust suhtumist, nn keelekümblust Eestis rahvusvaheliste tudengite seas – tõhusam, odavam ja turvalisem vähemalt tasakaalustava faktorina. Keskerakond ja sotsid, ka Vasakpartei otsivad lahendusi pigem kodumaal – strateegiliste otsuste kaudu. Teised räägivad kas teemast mööda või isegi mitte seda.
Külli-Riin Tigasson
Ehkki küsimus puudutab noorte keeleõpet, oleks sümpaatne, kui mõni erakond oleks maininud ka täiskasvanute keeleõpet. Pole ju saladus, et keelekursused on kallid ja käivad paljudele madala palgaga inimestele üle jõu, olgugi et nad vajaksid hädasti kvalifikatsiooni tõstmist ja silmaringi avardamist, mida parem võõrkeeleoskus võimaldab. Eeskujusid täiskasvanute keeleõppe toetamiseks on mujalt maailmast palju.