See, kelle esmane impulss oleks valida irli, see tahab tegelikult valida reffi. Sama teema, aga paremad spetsialistid, Eesti lipud around, mets kodutütreid täis.

Kui impulsiivne käik oleks valida reffi, siis tahab valija tegelikult valida sotse. Suht sama neoliberaalne teema, ainult et Eesti lipuga ei vehita kogu aeg näos ja p**si ei saadeta ka nii tihti. Ära lase punasel värvil end eksitada. Nad kasutavad seda umbes vist ainult sellepärast, et muidu ei kasutaks keegi või paar marginaali ainult. Ja iseenesest on ilus ja silmatorkav värv ju. Sportautod on punased. Sotsiaaldemokraatia nimega on suht samamoodi. Võib öelda nagu roheliste kohta kunagi öeldi: "igal erakonnal on mingisugune sotsiaalprogramm". The boring normal party.

Kui esimeseks impulsiks oli valida sotse, tuleb tegelikult valida keski. Muud head põhjust sotse valida ei ole, kui et oleks mingi hoolivat sorti vasakpoolne teema, aga mitte nii, et veri päris lendama hakkaks. Kui see kellegi teema on, siis keski oma, Mikser juba ütles, et neil sobib refiga mõnusalt ja invaliididele nad aitasid ka refil keerata.

Kui keegi tahab keski valida, siis ta tahab päriselt ka keski valida. Ses suhtes on huvitav erakond, iseenda kujuline.

Irli ei taha keegi tegelikult valida. Kui kellelgi on pedede ja venelastega mingi ülesaamatu probleem, siis ta tahab ekret valida. Ma olen kuulnud, et neil olid majanduse alal ka paar päris töötavat mõtet. Miinuseks võib seda lugeda, et sinna kuuluvad vist ainult perekond Helmed. Kivisildnikku võib ka veel valida.

Ideoloogilisest vaatepunktist jällegi, kui keegi tahaks valida konservatiive, siis ta tahab keski valida. Üks konservatismi alustaladest on patriarhaat, see, et peres on püksid isa jalas ja et sõna peab kuulama. "Kuninga võim on jumalast antud", see on hea konservatiivne mõte. Demokraatia kui selline ei ole tegelikult üldse konservatiivne printsiip ja plakatitega meele avaldamine, need on mingid vasakutelt õpitud ulakused.

Elu ei saa muuta, see on alati seesama, kannata ära, uus boss on seesama, mis vana boss. Tõelised konservatiivid on ilmselt need inimesed, kes valima ei lähe, rahvuslike erakondi valivad ainult mingid luuserid. Igal juhul, keskerakonnal on ainsana usutav patriarh, suur ja vana ja igaüks teab, kes ta on. Need Rõivas ja Mikser, need on ju nolgid ja Reinsalu kohta öeldakse ainult internetis kohati, et ta võiks vait olla. Kui Savisaar nii euroopalik juht ei oleks, siis tal oleks kindlasti rinnuni habe. Karvadest või papüürusest selline. Kristlikule versioonile konservatiivist võiks vast imponeerida Savisaare ehitatud kirik.

Kui keegi aga peaks tahtma liberaale valida, siis ta tahab jälle Keskerakonda valida, sest üks liberalismi alusprintsiipe on, et inimestel on sellised enam-vähem võrdsed õigused. Et nad on umbes nagu ainus jõud, mis tõsise näoga selle eest seisab, et venelased represseeritud rass ei oleks. Represseeritud rass on nad näiteks selles suhtes, et me üritame neid aktiivselt eestistada, piirame nende võrdset esindatust, nad on keskmiselt vaesemad kui eestlased ja neid on rohkem vangimajades.

See on selline suht struktuurne rõhumine. Põhjenduseks tuuakse umbes selliseid asju, nagu "nende vanaisad olid pahad mehed" ja "nad ei ole piisavalt tänulikud" ja "kui me neile võrdse esindatuse anname, siis liitub Eesti Venemaaga". Mingi bull cock värk on see ausalt öelda. Tagasitegemise teema. Selle okupatsioonikäia käiamine põlistab okupatsiooni.

Teine, äärmiselt oluline liberaalne joon Keskerakonna juures ongi see, et Keskerakond ei suru ühtset ajaloonägemust peale. Partei ridades on ühtmoodi lubatud heroiseerida nii vapse, Punaarmee võitu Teises maailmasõjas kui ka Eesti taasiseseisvumist. Erinevate vaatenurkade vahel ei paista isegi erilist hõõrumist, kuigi ka karjumist ei panda pahaks. Mõni ütleks ehk: "Vapse ja punaseid ei tohi heroiseerida, õnedus võib tulla!" Ja ma ütlen teile, et kõike, mida ei tohi teha, tehakse niikuinii ja keeld annab sellele hoopis valusamad hambad. Edukas maailmavaade ei ebaõnnestu sellest, et igaüks tema sisse igal hetkel ei usu.

Kui keegi tahab vasakpoolseid valida, siis ta tahab kuradi Keskerakonda valida, sest sotsiaaldemokraatia hukkus Stockholmis kakskümmend kaheksa aastat tagasi Olof Palme isikus (seda tegid intervendid). Nüüd on kogu s**t, mis toimub, neoliberaalne. Also, president ütles oma lekkinud docs'ides, et Savisaar on Eesti Chavez. Credentials enough.

Ükski Keskerakonna propagandaartikkel ei oleks täielik ilma pisikese populismiterata. See Tallinna tasuta ühistransport, onju.

Sa mõtle, kui palju pappi kohtutäituritel selle pärast saamata jäi.

Kui vaadelda valimaskäiku kui majandustehingut, nagu tänapäeval ka mõnel pool moes on, siis keegi ei luba ka rohkem kui keskid. Nad lubavad ÜLE-EESTILIST TASUTA ÜHISTRANSPORTI ning neil on prototüüp juba ette näidata. See on ka suisa gagarinlikult ambitsioonikas idee. See oleks Eesti - esirinnas mingis asjas, mis inimestele päriselt korda läheb.

Tasuta ühistranspordiga, muidu, on selline lugu, et njuujorklased UNISTAVAD sellest, aga kardavad, et maailma TECH LEVEL on nii sulava süsteemi jaoks veel liiga madal. Et sellega ma oleks nõus katset tegema ka juhul kui nässu läheb. YOLO nagu. Riik elamiseks valmis, kommunikatsioonid ette makstud, let's go!  (Ei, KE ei kavatse Eesti majandust hävitada, nagu ta ei ole hävitanud ka Tallinna majandust, tegu on relatiivselt kainemõistuslike modulaarutopistidega.)

Juhul kui vihkad meie demokraatiat, siis ma soovitan valima minemata jätmise asemel rikkuda oma sedel. Nii on statistikutel huvitavam, rikutud sedel tähistab alati mingit vahvat obskuurset poliitilist probleemi. Sedeli rikkumiseks võib sellele kirjutada näiteks "Obambi ja Putler - ühe nokupatsiooni kaks kannikat", "OCCUPY NO99″, "Ja bõl zdjes", "Mina ise", või "Tarmo Jüristo".

Kokkuvõtlikult, Eesti poliitikas on aset leidmas harvaesinev singulaarsus. Ainult Keskerakonda on mõtet tahta, sest just seda üritatakse meile järjekindlalt keelata. Demokraatia, see on: muutuse võimalus. Peab olema nurkasurutud tüüpide poolt, ärapanijate poolel olla ei saa.

EESTLASED DEMOKRAATIA EEST!