Sari valmib koostöös MTÜ Valimisaatlusega ning iga olnud riigikogu valimise kohta on ilmumas neli lugu. Esmalt teeme ülevaate üldisest poliitilisest olukorrast enne valimisi. Teiseks saavad kaardistatud valimistel osalejad: millised olid parteid ning millised oli erakondade esinumbrid, üksikandidaadid? Kolmandaks tutvustame valimistele eelnenud kampaaniat. Meenutame kunagisi lubadusi ja lööklauseid, kampaaniate stiile ning loomulikult ka erakondade peamisi programmilisi seisukohti.

Omaette peatüki saavad valimistulemused - kes võitis, kes hävis? Kas oli ka erakondi,
kes otsutasid "poe kinni panna" ja laiali minna?

Riigikogu valimisi tutvustav  lugudesari ilmub Delfis kuni uute riigikogu valimisteni 2015. aasta märtsis.

Kampaania aastal 1992


Tänapäeval on toonast valimiskampaaniat raske ette kujutada. Kütuse- ja sisuliselt kõige muu eluks vajaliku defitsiit vajutas tugeva pitseri ka valimiskampaaniatele. Samas võib öelda, et valimiskampaania tegemine oli paljudele valimisliitudele ja erakondadele midagi niivõrd uut, et sellele ei osatudki metoodiliselt läheneda.

Vahest ehk kõige paremini on tolleaegset valimiskampaaniat oma teoses „Isamaa Tagatuba“ kirjeldanud ajakirjanik ja peatsete märtsivalimiste kandidaat Kalle Muuli. Tema kohaselt oli kogu valimiskampaania (ning ühtlasi Isamaa triumfi) aluseks selge fookus koos visualiseeritud loosungiga („Plats puhtaks“).
Lisaks ilmusid tänavatele kandidaatide plakatid ning uuena mõjus ka meeldejääv valimisklipp „mina annan oma hääle ikka sulle, Isamaa!“ Ivo Linna esituses.

Isamaale langes õnnistusena sülle ka Savisaare otsus võtta teledebatis oma vastaseks just Isamaa kandidaadid.

Tiit Pruuli on meenutanud, et tegu oli esimese lääneliku valimiskampaaniaga, kust ei puudunud ka oma trikid: ajakirjanduses kirjutasid varjunime all artikleid Isamaa kandidaadid ja valimisstaabi juhid. Ühe meeldejäävama valimisnipina on Pruuli toonud näite, kuidas Isamaa tegelased panid Nelli Teatajasse kuulutuse „müün Nokia talvekumme ja vormistan Soome viisasid“ (toonased kaks kõige olulisemat müügiartiklit), kuhu lisati toonase Keskerakonna staabi telefoninumber, millele kampaania ajal vastas Savisaar isiklikult.

Rahvarindel oli valimiskampaanias välja käia üle riigi tuntud nimed, kuid oma peamise vastasena nähti kampaanias Savisaare kukutanud valimisliidu Kindel Kodu kandidaate. Siis, kui küsitlustest nähti, et Isamaa on ette rebinud, oli rünnakuteks Isamaa suunal aga juba lootusetult hilja. 

Palju pääsesid pilti ka kõike naeruvääristada püüdnud kuningriiklased.
Jüri Toomepuu, foto arhiiv.jpg

Valimiste suurim šokk oli Jüri Toomepuu rekordiline häälesaak, kuid ta oli ka oma ringkonnas haruldaselt palju pildil. Ivo Rull on märkinud, et Toomepuu pildi võis enne valimisi leida Võru Teataja iga septembrinumbri esi- või vähemalt teiselt leheküljelt. Toomepuu foto figureeris sageli ka „Postimehe" loo illustratsioonina. Toomepuu kasutas kampaanias oskuslikult ka raadioreklaami, esitledes end 1950. aastatel populaarse Heldur Karmo laulu „Maikuu, suur toomepuu" saatel. Samuti tegi Toomepuu vahetult enne valimispäeva Eestis toona uudset agitatsiooni – sõitis mööda Võru linna valjuhääldiga varustatud bussis ning kutsus enda poolt hääletama.

Laul "Maikuu, suur toomepuu":