Sofi Oksanen Frankfurdi raamatumessil: Venemaa surub soome-ugri rahvaid alla

Soome rahvusvaheliselt tuntuim kirjanik, eesti juurtega Sofi Oksanen süüdistas Frankfurdi raamatumessi avamisel peetud kõnes otsesõnu Venemaad soome-ugri rahvaste allasurumises nende elupaikades leiduvate loodusvarade tõttu.

„Teistel soome-ugri keeltel läheb halvasti laiadel aladel, eriti Venemaal, ja paljud keeled on juba surnud või on ohustatud, kirjandusest rääkimatagi. Selle eest võib tänada kolonisatsiooni, mis on saanud ka paljudele teistele põlisrahvastele saatuslikuks,“ ütles Oksanen oma kõnes Helsingin Sanomate vahendusel.

Oksaneni sõnul võivad soomlased olla õnnelikud, et nende loodusvarad piirduvad peamiselt „mitteseksika metsaga“.

„Marid ja neenetsid istuvad Venemaa naftaväljade otsas. Komide asustusala loodusvarad võeti kasutusele Nõukogude Liidu ulatusliku laagrisüsteemi Gulagi abil, mis viis piirkonna venestamise ja ühtlasi komikeelse kirjakultuuri allakäiguni,“ ütles Oksanen.

Oksaneni sõnul asub 40 protsenti Venemaa naftavarudest ja teemantidest soome-ugri rahvaste asustatud aladel ja see on määranud nende äärmiselt rahumeelsete kultuuride saatuse.

Oksanen käsitles oma kõnes ka soometumist ja naiste positsiooni soome kirjandusajaloos.

„Soometumine oli vähendatud iseseisvus, äranäritud demokraatia ja kägistatud sõnavabadus – mudel, mida soomlasel on võimatu soovitada kellelegi, kuigi viimasel ajal on paljud välismaised uurijad pidanud seda sobivaks Ukrainale,“ ütles Oksanen.

Oksanen rääkis oma kõnes ka enesetsensuuri objektiks saanud ansambli Sleepy Sleepers plaadist „Takaisin Karjalaan“ („Tagasi Karjalasse“).

„Leiti, et see üllitis kahjustab Soome ja Nõukogude Liidu suhteid ning see eemaldati plaadiautomaatidest, nõuti kontsertide ärajätmist. Bänd ei nõustunud siiski soometuma ja temast sai üks Soome populaarsematest rokkansamblitest,“ rääkis Oksanen.

Oksanen tuletas oma kõne lõpus meelde kirjanduse tähtsust väikestele keeltele nagu soome keel.

„Ma kirjutan soome keeles, sest see on mu emakeel ja tänu tõlkijatele ei ole see, et esindan väikest keeleala ja väikeseid põlisrahvaid, olnud takistuseks ülemaailmse lugejaskonna saavutamisele. Soome keel on kirjanikule lihtsalt võrratu oma algriimidega, lõputute käänamisvõimalustega,“ ütles Oksanen.

„Muuseas, kui meie, soomlased, oleksime jätnud oma keele ja kirjanduse arendamise sinnapaika, ei oleks teil ehk J. R. R. Tolkieni „Lugu sõrmuste isandast“, sest Tolkien armastas seda „kummalist keelt“, mis lõi põhja Tolkieni kõrghaldjate keelele,“ märkis Oksanen.

Oksaneni kõne pealkirjaks oli pandud „Jõuluvana räägib soome keelt“. Kõne lõpus viitas ta jõuluvanale.

„Ennekõike on põhjust meeles pidada, et jõuluvana emakeel on tõenäoliselt soome või saami keel, mis on samuti üks soome-ugri keeltest. Jõuluvana elab nimelt meie juures, Soome ja Venemaa praegusel piiril asuval tundrul, aga teie laste rõõmuks oskab ta haritud põhjamaalasena paljusid keeli.“