Alar Kilpi sõnul ei tasu uusvaimsust segi ajada religiooniga. Religioon on paljus kollektiivne ja ühine, näiteks jõulude või ülestõusmispühade ajal. Need pole kohad, kus religiooniga konkureeriks uusvaimsed asjad. Vaimne „turg" on vaba - iga inimene saab ise valida, kuidas ta maailma näeb. Samas on vabal turul on kogu aeg pakkumiste voog ja tekib müravoog. Nii olemegi maailmas, kus on palju erinevaid jagatud rituaale ja kus kirikul pole enam vaimsete kogemuste monopoli.

Mis puudutab uusvaimsuse ohte, siis Martin Vällik näeb ühe ohuna tervist puudutavat, näiteks arsti juurde minemisega viivitamise näol. Rääkides uue vaimsuse puhul turu metafoorist, siis tavaolukorras on võimalik praakkaup poodi tagasi viia või kui meditsiini puhul läheb midagi nihu, siis on olemas institutsioonid, mis sellega tegelevad. Vaimsete praktikate puhul võiks samuti toimida järelevalve või hoiatusmehhanism.

Peeter Liivi hinnangul ei suuda nn koolimeditsiin ravida kroonilisi haigusi. Loodusravi on pehme ja suhteliselt ohutu, seetõttu ei ole usutav, et keegi endale sellega liiga võiks teha. Seega on ka õigustatud, et inimesed otsivad, õpivad ja saavad kogemusi.

Martin Välliku sõnul tõlgendavad mõned vaimsed praktikad teadustulemusi väga vabalt. Näiteks keemiapilvede otsijad ja vahtijad - teooria on, et kui lennuk lendab taevas, valge jutt taga, siis ta pritsib mürki. See pakub loodusvaatlusi tegevatele inimestele muidugi nalja. Sarnane olukord on ka igiliikuri otsijate puhul.

Peeter Liivi sõnul on need väited alla kriitikat. Liivi sõnul pole Eestis oma uusvaimsuse õpetust, kopeeritakse ja õpitakse mujalt sisse tulevat. Uusvaimne kultuur, mis nõukogude ajal oli välistatud, omandab ajapikku kultuuriliselt suurema kandvuse ja väärtuse. Siis ta pole enam kõikuv või turukeskne, vaid midagi tõsisemat, nii nagu ühiskondades, kus esoteerika on aastatuhandeid vana traditsiooni tarkus.

Martin Välliku sõnul on tänapäeva teadus välistanud hulga teooriaid, mis kunagi olid väga populaarsed. Seetõttu ei saa minna tagasi juba läbiproovitud ja ära visatud asjade juurde - nad on kulunud, väsinud ega haaku uute teadmistega füüsika või keemia vallas.

Kilpi sõnul on usk vajalik küsimustes, kus meil pole lõplikku tõde. Inimesed usuvad horoskoope - midagi neis vahel nagu on. Inimene, kes käib igal pühapäeval kirikus pole vaimsem, kui see, kes toetab Rein Taaramäed. Me oleme vaimsed olendid, ka skeptilisus, ateism, pühendumine oma erialale - need asjad jäävad. Me vajame midagi taolist.