VIDEO: Madridi haiglas suri ebolasse esimene eurooplane

Madridi haigla pressiesindaja teatas, et Hispaania misjonärist preester, kes evakueeriti eelmisel nädalal pärast ebolasse nakatumist Libeeriast, suri.

75-aastane Miguel Pajares suri teisipäeval Carlos III haiglas, kus teda raviti, vahendab Associated Press.

Hispaania tervishoiuministeerium teatas esmaspäeval, et sai preestri ravimiseks nädalavahetusel USA-s valmistatud eksperimentaalset ravimit ZMapp. Haigla ei kinnitanud teisipäeval, et talle on seda ravimit ka antud.

Maailma suurima ebolapuhangu ohvrite arv on tõusnud 1013 inimeseni, teatas esmaspäeval maailma terviseorganisatsioon (WHO), mis on nimetanud selle rahvusvaheliseks hädaolukorraks.

Ebola nimeline veritsustõbi ilmneb tavaliselt kaks päeva kuni kolm nädalat pärast nakatumist, palaviku, kurgu- ja lihasvalude, peavaludega, tavaliselt ilmneb iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, maksa ja neerude alatalitlus, millele järgneb veritsemine ja 50-90 protsendil juhtudest patsiendi surm. Haigus kandub inimeselt (või ahvilt või näiteks nahkhiireltki) inimesele kehavedelike, vere või väljaheidete kaudu. Ravi sellele haigusele ei tunta, samas kui ka paranenud patsiendid võivad veel mõne aja jooksul nakkust edasi anda, mehed ka spermaga.

Haigust tekitav ebolaviirus avastati esmakordselt 1976. aastal Sairis (Kongo DV-s), ja tal on teada vähemalt viis erinevat Aafrikas leitud tüve. USA-s avastati 1989. aastal ka veel eraldiseisev Restoni ebolaviirus Virginia osariigis ühel makaagil, aga see polnud inimesele nakkav.