Ene Ergma: Viljad, mis küpsevad tulevikus

Jumal ei saa olla koguaeg kõigi jaoks olemas, seepärast lõigi ta ema. See juudi vanasõna võtab vaat et kõige tabavamalt kokku selle, mida emad meie jaoks tähendavad. Selle, mida tegelikult on isegi keeruline sõnadesse panna, sest rääkima peaks kõigest. Alates sündimise hetkest - ja tegelikult juba tükk aega enne seda - tähendab ema oma lapse jaoks kõike.

Lapse sünd on pika tee algus, et tuua ühiskonda uus inimene ja ema roll on selles otsuses ääretult tähtis. Tõsi, ka emad ei saa lapsi üksi, kuid ilma emata ei saada lapsi ammugi mitte.

Ka minu jaoks on just ema olnud minu elu kõige olulisem inimene. Ja kuigi ta enam meie hulgas ei viibi, on tänane päev see, mil ütlen minagi talle mõttes aitäh. Ta oli kannatliku meelega naine, kel oli tavaks arvestada ennekõike teiste inimeste vajadustega ja alles siis enda omadega.

Just see viimane ongi see, mis eristab meie emasid kõigist teistest inimestest meie ümber. Ema on see, kes nähes, et laual on viie inimese jaoks ainult neli tükki tema lemmiktorti, teatab, et pole kunagi sellest koogist väga hoolinud. Ema on see, kes on oma lapse heaks enamasti nõus loobuma kõigest või siis vastupidi - tegema kõike.

Tihti loobuvad emad kõige muu kõrval tööalasest karjäärist. Seda enam tuleb väärtustada seda tööd, mida tehakse emana. Mul on siiralt kahju, et praegune valitsus on otsustanud tühistada emapensioni, millega tahtsime väärtustada just neid aastaid, mis on meie emadel kulunud laste kasvatamisele. Võib küll rääkida, et seda hakatakse maksma kolme või viie aasta pärast, aga kahjuks ei saa ükski koalitsioon anda meie emadele viit täiendavat eluaastat.

Riik peab omalt poolt looma võimalikult kindla ja turvalise keskkonna, et pered otsustaksid lapsi saada ja nad ka üles kasvatada. See on meie tuleviku pant. Laste kasvatamine on töö, mille viljad küpsevad tulevikus. Väärtustame siis seda ka tegudes, mitte üksnes suurtes sõnades.

Ja tänasel päeval ütleme üheskoos oma emadele kogu hingest aitäh.