Ansip teatas täna, et toetab Kallast järgmise peaministrina. Sellega viitab Ansip, et diil on tehtud, sest Ansip sõnu ei loobi. Edasine toimub tõenäoliselt järgmise stsenaariumi alusel.

1. Andrus Ansip teatab, et on suutnud enda jaoks Euroopa Komisjoni voliniku koha meeldivaks mõelda. Seni on ta teatavasti öelnud, et ei ole suutnud komisjoni voliniku kohta meeldivaks mõelda. Ansipi teadaannet on oodata lähinädalatel, tõenäoliselt tuleb ta sellega välja 23. veebruaril.

2. Märtsis toimub Reformierakonna üldkogu, kus pannakse paika erakonna nimekiri Euroopa Parlamendi valimisteks. Uue juhatuse ega erakonna esimehe valimisi kavas pole – päevakord kinnitatakse 30 päeva enne üldkogu ning seda punkti sees pole. Kallase ametiaeg Brüsselis kestab ka sügiseni.

3. Valitsus nimetab Ansipi EK volinikuks. Voliniku nimetamine on peaministri ülesanne, mis võib tekitada natuke tobeda olukorra, kus Ansip peab iseennast esitama. Selle lahendamiseks võib Ansip minna näiteks puhkusele, andes oma ülesanded üle mõnele kolleegile, kes nimetab Ansipi voliniku kandidaadiks. IRLi soov panna volinikuks majandusminister Juhan Parts surutakse maha ja IRLile antakse hüvitiseks midagi. Ansipi kandidatuuri läbiminekul valitsuses probleemi ei tekiks. Samuti läheb Ansipi kandidatuur ilma kahtlusteta läbi Euroopa Parlamendis. Väheoluline pole ka see, et niivõrd pikaaegse peaministrina pakutakse Ansipile kindlasti olulist voliniku kohta.

4. Sügisel astub ametisse uus Euroopa Komisjon. Ansip astub peaministriametist tagasi, tema asemele nimetatakse Kallas. Ansip võib veel mõnda aega jääda Reformierakonna esimehe kohale, sest peaminister ei pea ilmtingimata olema erakonna esimees. Ka saab erakonda juhtida kaugelt – mäletatavasti oli Kallas volinikuks minnes veel pool aastat Reformierakonna esimees, enne kui Ansip ohjad üle võttis.

5. Reformierakond võib, aga ei pea enne riigikogu valimisi tegema uue üldkogu, et Kallas ka erakonna esimeheks nimetada. Kui üldkogu ka toimuks, oleks see siiski formaalsus. Hetkel kestavad Reformierakonna esimehe ja erakonna juhatuse volitused 2015. aasta maini, mil toimub Reformierakonna korraline üldkogu, kus valitakse uus esimees ja juhatus.

6. Teoorias on võimalik esimees ja juhatus ka eraldi valida. Näiteks saaks Reformierakond peale Europarlamendi valimisi kutsuda suvel kokku uue üldkogu ning seal uus esimees valida. Aga seda saab teha ka näiteks jaanuaris 2015, kui Reformierakonna üldkogu nagunii riigikogu valimistel kandideerivate inimeste nimekirja kinnitab.

7. Siim Kallase võimalik saamine peaministriks võtab maha ka pinged, kas ta soovib kandideerida hoopis presidendiks. Teatavasti toimuvad presidendi valimised 2016. aasta sügisel. Eesti on Euroopa Liidu eesistuja 2018. aastal ning Kallas on ilmselgelt huvitatud olema sel ajal valitsusjuht. Selle, kas see nii ka läheb, panevad aga esmalt paika 2015. aasta märtsis toimuvad parlamendivalimised.

Mis saab valitsuses enne 2015. aasta riigikogu valimisi, kui Ansip siirdub volinikuks? Peaministri lahkumisel lahkub ametist ka valitsus. Sügisel on riigikogu valimisteni vaid pool aastat, mistõttu muudatustest koalitsioonis pole keegi huvitatud.