Veokijuht Ants jäi Ida-Virumaal politseile liiga suure koormaga vahele ning talle määrati trahv, kuid tänaseks on see trahv tühistatud, sest politsei mõõtelatt ei vastanud ettenähtud tingimustele, teatas ETV saade „Pealtnägija“.

Kohtuotsusest selgub, et Antsu veoki koormat mõõdeti latiga, mille otsas oli haarats, mida seal olla ei oleks tohtinud, samuti oli veok mõõtmise hetkel kaldu.

Peamine probleem oli aga selles, et taatluskohustus ei olnud juriidiliselt korrektselt täidetud ning mõõtelati kasutusjuhendisse oli märgitud vale taatlusklass.

Politseist kinnitati, et mõõtelatt ise oli korras ja taadeldud, kuid taatlusklassi tähistava rooma number 2 asemel oli dokumentidesse kirjutatu rooma number 3, mis muudab seadme kastumise juriidiliselt õigustühiseks. Sisuliselt oli tegemist trükiveaga, mida on tunnistanud ka mõõtelatti taadelnud Metrosert.

Kui arvestada, et sama mõõtelatti kasutati alates 2011. aastast, siis on ilmselt neid veokijuhte veel, kes on sama latiga mõõtmise järel trahvi saanud ning seega on neil vaidlustamisõigus olemas.

Tänaseks on politsei omad järeldused teinud ja probleemi kõrvaldanud.

Ida prefektuuris lahvatas 2012. aasta lõpus skandaal ka taatlemata kiirusemõõtjate ümber, mis tõi kaasa PPA juhi Raivo Küüdi tagasiastumise.

PPA kommentaar:

Jaanuari alguses tühistas Tartu maakohus väärteootsuse, kus politseinikud mõõtsid Lääne-Virumaal ühe metsaveoki kõrguseks 4414 mm ning karistasid juhti 680-eurose trahviga. Varem korduvalt teeseadust rikkunud juht tunnistas kohapeal ka oma eksimust ning kohtuvaidluse ajend oli eelkõige trahvisumma. Kohus asus seisukohale, et tõendeid kogumis vaadatuna ei olnud väärtegu piisavalt tõendatud ning tühistas väärteootsuse.

Politsei kasutab koorma kõrguse mõõtmisel teleskooplatti ning sellega täisnurga all olevat lühemat ristlatti. Otsuse põhistamisel tõi kohtunik välja, et rikkumise vormistamisel kasutatud ristlatt oli liiga lühike ega olnud koorma kõrgeima punktiga kontaktis. Samuti asus sõiduk mõõtmise ajal osaliselt teepeenral. Kohtuotsust põhistavas osas toodi välja ka ristlati kasutamise õiguspärasuse küsimus. Politsei seisukoht on, et ristlatti võib kasutada, ent abivahendite kasutamine tuleb protokollida.

Kohtumenetluse käigus tuli välja ka see, et Metroserdi poolt väljastatud mõõtelati taatlustunnistusel oli trükivea tõttu täpsusklassiks märgitud II, mitte aga III. Politsei mõõtmistoimingutesse see erisust ei toonud, sest mõlema klassi puhul on mõõtemetoodika sama ning menetlusaluse isiku kasuks näidust maha arvestatav laiendmääramatus on sama suur. Trükiveaga tunnistuse on Metrosert lubanud asendada korrektsega, kehtima jäävad vanad taatlustähtajad ning uut taatlemist läbi ei viida. Seetõttu ei mõjuta trükiviga politsei hinnangul ka taatluse kehtivust.

Politsei ja Piirivalveameti kommertssõidukite kontrolli valdkonna eestvedaja komissar Priit Tuuna:

Sellest konkreetsest juhtumist on politseil kindlasti õppida, et välistada mõõtemetoodika vastu eksimine tulevikus. Veokite masside ja mõõtmetega seotud rikkumisi avastab politsei paraku igapäevaselt, mistõttu ei ole ka kohtuvaidlused midagi erakordset. Vedajad jälgivad politsei tegevust selles valdkonnas väga teraselt. Veokijuhtide pidevad eksimused teeseaduse normide ja sõidu- ja puhkeaja nõuete vastu annavad aga aimu sellest, et liiklusohutuse ja seaduste arvelt kokkuhoid on paljude firmade ärimudelisse sisse kirjutatud. Seega ei ole veokite liiklusohutuse probleem lahendatava ainult liiklusjärelevalvega, vaid eeldab terviklikumat riikliku kontrolli süsteemi ja selles ärisektoris valitsevate hoiakute muutumist. Politsei jätkab raskeveokite kontrollimist ning tugevdab koostööd partnerasutustega, et mõju liiklusohutusse oleks suurem.