Keskerakondlikule stiilile omaselt võeti kasutusele populistlik konstruktsioon - hea versus paha. Hea on tasuta ühistransport. Paha on autokasutaja.

Kolm pool aastat tagasi olime sarnase situatsioonis, mil raiskava linnavalitsuse tulude tagamiseks sooviti kehtestada Põhja-Tallinnas tasuline parkimine.

Kodanikuühiskond näitas end, esitades insenerlikult argumenteeritud vastulause, milles põrmustas kalamajalasi kägistava tasulise parkimiseelnõu vundamendi. Linlastele tulid appi liiklusala asjatundjad ning linnavalitsus oli sunnitud tellima Kalamaja piirkonna parkimiskorralduse analüüsi. Täna on olukord rahuldav. Totaalset, ööpäevaringset ja tasulist parkimist pole Kalamajas kehtestatud.

Mis puutub Südalinna, siis paralleel naaberpealinnadega kinnitab, et ega linna südamesse autodel liigpalju juurdepääsu ja parkimist võimaldata. Ometi välditakse liikluskorralduses äkilisi muutusi. Kui muutusi on vaja, siis võimaldab linn elanikele pika, isegi kuni mitu aastat kestva üleminekuperioodi, mida toetab ka teavitustegevus.

Konkreetsel juhul tähendaks see ka seda, et muutustest puudutatud ettevõtjate või nende esindajatega lepitakse kokku klientide informeerimine, asendusparkimise kord ning äridele optimaalset liigipääsu tagav liikluskorraldus.

Teisisõnu - linn korraldab ise aktiivselt parkimist, sest see on osa liikluskorraldusest ning laiemast linna liikuvuse tagamise põhimõttest. See tähendab, et vajadusel kehtestab linn dünaamilise parkimiskorralduse linnatänavatel, sest sõltuvalt nädalapäevast ja kellaajast on autojuhtide vajadused erinevad.

Seega - esikohale tuleb seada linnaelu kestlik areng, mis ei tule kellegi arvelt ega kellelegi ootamatult. Parkimistasude kiire kergitamise asemel tuleb aga senisest aktiivsemalt tegeleda parkimiskorraldusega.