JUHTKIRI: Vähemalt hariduses on asjad korras?

Täna avaldatud ülemaailmse haridusuuringu PISA tulemused annavad taas põhjust rõõmustamiseks - Euroopas on Eesti kool tegija ning maailma mastaabis võrreldav Singapuri ja Hongkongiga.

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo tõi uuringut kommenteerides välja kaks murepunkti - poiste lugemisoskus jääb tüdrukute omast maha ning koolide vahel on suured erinevused.

Tegemist on aga kahe valdkonnaga, kus on - Urmas Klaasi sõna kasutades - kaasvastutus ka lapsevanematel. Ainult koolitunnis lugemise harjutamisest ei piisa, selleks peavad vanemad ka kodus oma panuse andma.

Mis puudutab aga erinevusi koolide vahel, siis selle tekkimiseks laob alusmüüri meedias avaldatav koolide pingerida, mis ajendab lapsevanemaid eliitkoolide vastuvõtukatsetele tormi jooksma. See tähendab, et „õpikallakuga" või andekamad lapsed koonduvad kokku ning nõiaring käib edasi.

Perekonnast ehk koduses keskkonnas omandatud sotsiaalsetest normidest sõltub ka see, kuidas lapsed koolis käituvad. Vägivaldsest kodust jõuab vägivald ka kooli ja läbi koolikiusamise mõjutab see laste õnnetunnet ning õpiedukust.

Paraku kipume aga selle, mis tundega lapsed koolis teadmisi omandavad, üldises (ja põhjendatud) edetabelikoha eufoorias ära unustama. Matemaatikaoskuse kõrval tuleb eesmärgiks seada ka koolikeskkonna parandamine. Eeskuju on üle lahe ka lähedalt võtta.

Seniks aga kiitkem hea töö ja medalikohale jõudmise eest õpetajaid.