Eesti häkkeri näide: USA agentidel on täielik voli tegutsemiseks Saksa lennujaamades ja sadamates
Ajalehe Süddeutsche Zeitung teatel töötab Saksamaal pidevalt lisaks USA luure keskagentuuri (CIA) ja rahvusliku julgeoleku agentuuri (NSA) agentidele ka üle 50 agendi USA sisejulgeoleku ministeeriumist, salateenistusest ning immigratsiooni- ja transporditeenistustest. Neil agentidel on diplomaatilinine puutumatus ning Saksa tollile ja politseile sarnased volitused. Nad otsustavad kes ja mis võib minna lennukitele ja laevadele ning mõnikord võivad nad isegi inimesi arreteerida.
Ühe näitena kirjutab Süddeutsche Zeitung kellestki Eesti häkkerist Aleksandr S.-ist, kes oli teel puhkusele Bali saarele. Et Tallinnast otselendu ei lähe, reisis ta Frankfurdi kaudu. Kui Aleksandr esitas oma pardakaardi, küsisid kaks tumedates ülikondades ameeriklast, kas ta on „Johnny Hell“. Ta noogutas. See oli ta hüüdnimi häkkerite kogukonnas. Ameeriklased võtsid ta kinni. Neil ei olnud arreteerimisorderit, kuid neil olid salateenistuse ametimärgid. Salateenistus tegeleb ametlikult USA juhtide, külas olevate välisriikide juhtide, riiklike erilist julgeolekut nõudvate ürituste ning rahvusvaluuta puutumatuse kaitsega. Tänapäeval on salateenistus üsna aktiivne ka Frankfurdi lennujaamas, kirjutab Süddeutsche Zeitung.
Agendid andsid Johnny Helli üle Saksa liidupolitseile, kuigi neil ei olnud algselt rahvusvahelist arreteerimisorderit. Vaatamata asjaolule, et lend ei suundunud üldsegi USA-sse. Johnny Hell ei jõudnudki kunagi puhkusele Balile. Selle asemel istub ta vangis Ohios, kuhu Saksa politsei lubas ta välja anda.
New Yorgi kohus mõistis Johnny Helli 2012. aastal laialdase krediitkaardipettuse eest seitsmeks aastaks vangi. 29-aastane mees tunnistas kuriteo üles ja osutus ohtlikuks andmevargaks. Kui seda asja oleks aga menetletud seaduse järgi, ei oleks ta sugugi vangis. USA õiguskaitseorganid ei tohiks nimelt Saksamaa pinnal tegutseda, kirjutab Süddeutsche Zeitung.
„USA iseseisev tegevus ei ole Saksamaal lubatud,“ teatab Saksa valitsus. Ametlikult väidetakse, et Johnny Helli vahistas Saksa liidupolitsei. „Välismaa personali poolt vahistamist ei toimunud,“ teatas Saksamaa siseministeerium. Asjaosalised kirjeldavad sündmusi teisiti. „Te olete arreteeritud,“ teatas salateenistus teadetekohaselt Johnny Hellile. Alles hiljem ilmus sündmuspaigale Saksa politsei, kirjutab Süddeutsche Zeitung.
Salateenistus pole mitte lihtsalt USA presidendi ihukaitse. Agentuur asutati 1865. aastal salakaubavedajate jahtimiseks. Presidendi kaitsmise ülesanne tuli hiljem. Tänapäeval on osa salateenistuse ülesannetest ka küberkurjategijate jälgimine. Süddeutsche Zeitung teatab, et Saksa liidupolitsei hoidis Johnny Helli kinni, kuigi ta ei olnud nende andmebaasis ning asjaga seotud politseiniku sõnul liidu kriminaalpolitsei büroosse saadetud infopäringutele ei vastatud. USA andis vahistamisorderi välja mõni päev hiljem.
