Nendest allkirjadest piisab, et anda algatus ülevaatamiseks üle seimile, vahendab Läti Delfi.

Algatus vabastajate monumendi mahavõtmiseks tehti taas eelmise aasta aprilli lõpus pärast referendumit vene keelele teise riigikeele staatuse andmise üle.

Algatuse teinud Roberts Krastiņš, Emīls Gailis ja Māris Ruks leiavad, et ala Riia Pārdaugava linnaosas, kus monument asub, oli ajalooliselt pühendatud Läti riigi võidule.

„See on Läti riigi võidu park, mitte Nõukogude Liidu,“ rõhutasid allkirjade kogumise algatajad, tuletades meelde, et algselt rajati võidu park Läti armee auks, mis võitis vabadussõjas Pavel Bermondt-Avalovi juhitud Vene valgete vägesid.

Riia linnapea Nils Ušakovs nimetas seda algatust täielikuks jamaks ja provokatsiooniks. Ušakovsi sõnul on vabastajate monumendi mahavõtmine lubamatu, sest võib aidata kaasa riigis pingete tekkimisele.

„Tuleb aru saada, et paljude inimeste jaoks tähendab 9. mai sõja lõppu ja Hitleri lüüasaamist. Võtta maha vabastajate monument, teades, et kord aastas koguneb selle juurde umbes 200 000 inimest, tähendab unustada sõnad „integratsioon“ ja „ühiskonna ühtehoidmine“ vähemalt sajaks aastaks,“ ütles Ušakovs. „Ma ei taha seda isegi omale ette kujutada. Katse võtta maha vabastajate monument on väga jõhker näkku sülitamine suurele osale ühiskonnast.“

„See on äärmuslaste provokatsioon, kes võivad eksisteerida ainult rahvusliku vaenu arvel. Sest midagi muud nad teha ei suuda. Mida veel võiks neilt oodata? Ega ometi mitte plaane majanduse arendamiseks,“ ütles Ušakovs. „Nende äärmuslaste jaoks on kõige hirmsam, kui neid ignoreeritakse. Nii ma soovitangi kõigil toimida – lihtsalt mitte võtta neid kuulda. Te ei lange ju diskussiooni näiteks hulluga tänaval? Aga omalt poolt Riia linnapeana võin garanteerida, et Riias ei võeta maha ühtki monumenti,“ rõhutas Ušakovs.

Läti justiitsminister Jānis Bordāns leiab aga, et okupatsioonivõimu mälestusmärgi koht ei ole Läti rahvusraamatukogu kõrval.

Bordānsi arvates võiks tulevikus selle mälestusmärgi asemel olla näiteks rahvusvaheline staadion. Küsimusele, kas arutelu monumendi mahavõtmise või ümberpaigutamise üle ei kutsu ühiskonnas esile lõhestumist, vastas Bordāns, et ajaloost tuleb hakata rääkima avatult. „Ühiskonda eraldavad erinevad arvamused ajalooliste faktide kohta,“ lisas minister.