Kongressiliikmete küsitlusest selgus, et vaid väike osa 533 rahvaesindajast – 22 senaatorit ja 22 esindajatekoja liiget – soostusid ütlema, et toetavad jõu kasutamist vastuseks keemiarelvade võimalikule kasutamisele Süüria režiimi poolt. 19 senaatorit ja 130 esindajatekoja liiget teatasid, et on sõjalisteks löökideks volitused andva resolutsiooni vastu. Esindajatekojas on kaks vaba kohta, kust seadusandjad on tagasi astunud ja neile pole asendajaid veel valitud, teatab USA Today.

Suurim grupp rahvaesindajaid pole veel otsustanud. Nende hulgas on enamik senati ja esindajatekoja liikmetest. See annab presidendile võimaluse neid veenda kuues intervjuus telekanalite uudisteankrutele esmaspäeval ja telepöördumises rahva poole teisipäeval. Senatis võib hääletus toimuda juba kolmapäeval.

„Me ei saa silmi kinni pigistada piltide ees nagu need, mida me oleme näinud Süüriast,“ ütles Obama iganädalases raadioesinemises laupäeval. „Sellele pöörasele rünnakule vastamata jätmine suurendab ohtu, et keemiarelvi kasutatakse uuesti; et need langevad terroristide kätte, kes võivad neid kasutada meie vastu ja see saadaks kohutava signaali teistele riikidele, et nende relvade kasutamisel nende poolt pole mingeid tagajärgi. Kõik see kujutaks endast tõsist ohtu meie rahvuslikule julgeolekule.“

Valge Maja personaliülem Denis McDonough käis ära ringi pühapäevahommikustes talk show'des, kaitstes seal administratsiooni seisukohti.

Kongressi ei ole aga veel suudetud veenda. Küsitluses selgus, et:

- Demokraadid ei ole presidendi selja taha asunud, vähemalt mitte veel. Kongressi demokraadid on Süüria ründamise vastu sama suure tõenäosusega kui selle poolt, kuigi enamus ütleb, et pole veel otsustanud. Praegusel hetkel toetab jõu kasutamist 28 kongressi demokraati ning selle vastu on samuti 28.

- Vabariiklased, kes on otsuse teinud, on ülekaalukalt Obama vastu suhtega peaaegu kaheksa ühe vastu. 16 vabariiklast on Süüria ründamise poolt, 121 selle vastu.

- Enamikus osariikides ei ole ükski kongressi liige ametlikult teatanud presidendi taotluse toetamisest. Nende hulgas on tosin osariiki, mis toetasid Obamat 2008. ja 2012. aasta presidendivalimistel: Colorado, Connecticut, Hawaii, Iowa, Massachusetts, Maine, New Mexico, Oregon, Rhode Island, Vermont, Washington ja Wisconsin.

Obama ei saa selles küsimuses loota klassikalisele parteidevahelisele lõhele, mis on määranud kongressi poliitikat peamistes küsimustes kogu tema ametiaja jooksul. Mõned liberaalsed demokraadid on ühinenud vabariiklastest libertaaridega ja on sõjalise löögi andmise vastu. Mõned vabariiklastest pistrikud, kes on tavapäraselt Obama vastased (sealhulgas Arizona senaator John McCain, kes Obamale 2008. aasta presidendivalimistel kaotas), on nüüd temaga ühes paadis.

Isegi kongressi afroameerika päritolu liikmed, kes on teistes küsimustes olnud Obama kõige ustavamad toetajad, on nüüd tema vastu. 42 mustanahalisest seadusandjast kavatseb kindlalt „jah“ hääletada vaid kaks.

Pühapäeval avaldatud ajalehe Washington Post küsitlus andis erinevad numbrid, kuid tõotas presidendile samuti rasket võitlust. Washington Posti järgi on senatis rünnaku poolt 23, vastu 17 ja pigem vastu kümme saadikut. 50 pole otsust teinud. Esindajatekojas on poolt 25, vastu 111 ja pigem vastu 116. Otsust pole teinud 181.