BBC ajakirjanik: praegust olukorda võiks võrrelda kaheksakümnendate lõpuga Ida-Euroopas
Briti rahvusringhäälingu pikaajaline korrespondent ja analüütik Paul Mason kirjutab veebilehel BBC News, kuidas üldjoontes on kõigil suurematel protestiaktsioonidel hetkel sama eesmärk - juurida välja korruptsioon ja näidata soovi suuremateks muutusteks. Muuhulgas võrdleb ta toimuvat ka Nõukogude Liidu lagunemiseelse ajaga Ida-Euroopas.
Masoni hinnangul põhjustab arenenud riikides meeleavaldusi valdavalt noorte tööpuudus ja üldine ebavõrdsus ühiskonnas. Tema arvates on rahvas tüdinenud tühjadest lubadustest ja on valmis seda näitama ka tänavatel.
"Meeleavaldused Bulgaarias, Türgis ja Brasiilias - ajavöönd ja keel küll muutub, kuid üldjoontes jääb kõik samaks," tõdeb analüütik.
Ajakirjanik toob artiklis välja ka sotsiaalmeedia rolli, eriti just Lähis-Idas: "Me teame, mida see [sotsiaalmeedia] teeb: see paljastab riigi propaganda, tsensuuri ja valitsuse kontrolli all oleva meedia. Egiptuse riigitelevisioon kaotas usalduse juba Mubaraki-vastaste meeleavalduste esimestel päevadel. Ja kui Türgi telekanalid üritasid sarnaselt sel kuul valitsusvastastest meeleavaldustest mitte rääkida, tõi see kaasa kaebustelaine."
Tema sõnul võiks rahulolematust maailmas võrrelda kaheksakümnendate lõpuga Ida-Euroopas: "Lühidalt öeldes, nagu aastal 1989, kui taipasime, et idaeurooplased eelistavad isikuvabadust kommunismile, on tänapäeval just kapitalism saamas külge halba märki vastutusvõimetust eliidist, üldisest demokraatliku vastutuse puudumisest ja repressiivsest politseitööst."
"Ja viimase kolme aasta jooksul aset leidnud sündmused on näidanud, et täiesti tavalised inimesed, kellel pole mängus isiklikud huvid, on otsustanud sellele vastu seista" järeldab Mason.
ÜLEVAATLIKULT:
Bulgaaria: Tuhanded bulgaarlased jätkasid kolmapäeval juba kuuendat päeva peaminister Plamen Orešarski vabandusest hoolimata valitsusvastaseid meelavaldusi, nõudes alles mais ametisse astunud tehnokraadist valitsusjuhi tagasiastumist.
Orešarski tõmbas endale avalikkuse pahameele meediaärimehe Deljan Peevski riikliku julgeolekuagentuuri (DANS) juhiks nimetamisega. Ta kiirustas pahameelelaine järel küll teatama, et Peevskit puudutav otsus tühistatakse, kuid rahvast see ei rahustanud, meeleavaldused üha paisusid ja teisipäeval nõuti juba uue valitsuse tagasiastumist.
Türgi: Rahutused said alguse 31. mail keskkonnakaitsjate soovist päästa Gezi pargi 600 puud, mis jäänuks jalgu seal taastada otsustatud Osmanite-aegsetele sõjaväe kasarmutele. Meeleavalduse jõhker mahasurumine tõi tänavatele tuhanded protestijad ja rahutused levisid üle riigi. Protestijate viha on suunatud eeskätt peaministri ja tema Õigluse ja Arengu Partei (AKP) vastu. Ankaras ja Istanbulis jätkati ka täna öösel protesti valitsuse käitumise vastu.
Loe täpsemalt: Märul Istanbulis:Türgi teflonpeaministri esimene kaotus
Brasiilia: Suuremate linnade tänavatele on juba kolmandat päeva kogunenud meelt avaldama sadu tuhandeid inimesi. Ühistransporditeenuse seitsme eurosendise hinnatõusu tõttu alanud protestilaine on kolmeteistkümne päevaga levinud üle riigi ja kohati muutunud vägivaldseks.
Viimasel kolmel päeval on ööhakul tänavatele tulnud kümneid tuhandeid inimesi nii pealinnas Brasílias kui ka Sao Paulos, Fortalezas ja Rio de Janeiros.
Avaldatakse meelt peamiselt korruptsiooni, tohutute maksude ja kehva elu üle. Brasiillaste arvates on mõistetamatu, et jalgpalli konföderatsioonide karikavõistluse korraldamiseks kulutatakse 15 miljardit dollarit, samal ajal kui koolide ja haiglate seisukord pole just kiita.
