Kakskümmend seitse protsenti küsitletuid venemaalastest oletas, et nad püüaksid tormilised sündmused kusagil vaikselt üle elada, 16 protsenti aga emigreeruks välismaale.

Enamlastele astuks vastu vaid kümnendik venemaalastest, selgus oktoobri lõpus läbiviidud küsitluse tulemustest.

1600 venemaalase suhtumist 1917. aasta riigipöördesse uurisid valitsusvälise instituudi VCIOM-A sotsioloogid.

Küsimusele, mida Oktoobrirevolutsioon Venemaa rahvastele andis, vastas 32 protsenti, et selleks oli tõuge nende sotsiaalmajanduslikule arengule, 19 protsendi meelest avas revolutsioon Venemaa rahvaste ajaloos uue ajajärgu.

Kahekümne protsendi hinnangul pidurdas revolutsioon rahvaste arengut ning 13 protsendi meelest oli see rahvastele tõeline katastroof.

Kuusteist protsenti küsitletuist ei osanud oma arvamust väljendada.

Sotsioloogid täheldavad, et võimupartei Ühtne Venemaa toetajate seas domineerib suhtumine, et “parem on revolutsioon üle elada ja selles mitte osaleda”. Vastupidisel seisukohal on kommunistide poolehoidjad, kes oleksid valmis bolševikke innukalt toetama.

Enamlaste vastu astuksid välja Jabloko valijad, seevastu Paremjõudude Liidu toetajad eelistaksid välismaale pageda.

Liberaaldemokraatliku Partei poolehoidjate suhtumine läks kardinaalselt lahku. Teistest sagedamini olid nad valmis kohe relva haarama, kuid kummal poolel võidelda — sel pole nende jaoks erilist tähtsust.