Boriss Berezovski kirju elu - Kremli soosikust Putini vihavaenlaseks
Berezovski mängis Putini tõusus 90ndatel suurt rolli, kuid sattus siis praeguse presidendiga vastuollu ning taandus 2001. aastal Londonisse eksiili, taotledes Suurbritannialt edukalt poliitilist varjupaika.
Mehest sai Putini suur kriitik ning ta jäi elu lõpuni Venemaal tagaotsitavaks.
Nimelt süüdistas Berezovski Putinit Moskvas ohvriterohkete elumajaplahvatuste korraldamises, et saada ettekäänet Tšetšeenia sõjaks.
Viimastel aastatel Berezovski varad märgatavalt vähenesid. Mitu kohtuasja tõid mehele tohutu rahalise kahju.
Berezovski kaotas eelmisel aastal oma pikka aega kestnud kohtulahingu kaasmaalasest miljardäri Roman Abramovitši vastu.
Kuuekümne kuue aastane Berezovski kaebas 45-aastase Abramovitši kohtusse, nõudes talt enam kui kolme miljardit naela, väites, et viimane on ta “reetnud” ning “hirmutanud” müüma Vene naftakompanii Sibneft aktsiad “kõigest 1,3 miljardi dollari eest”
Uudisteagentuuri CNN andmetel läksid viimased kohtuasjad mehele maksma ligi 6 miljardit naela (üle 7 miljardi euro).
Mehe rahaline seis oli lõpuks väidetavalt nii halb, et ta müüs kohtukulude katteks Warholi maali "Punane Lenin".
Berezovski oli üle elanud mitu mõrvakatset, nende hulgas ka pommiplahvatuse, mille tagajärjel hukkus tema autojuht.
Meediamagnaat Berezovski
Matemaatikadoktori haridusega Berezovski sukeldus ärisse perestroika päevil ja omandas 1990. aastate erastamislaines hiiglasliku varanduse.
Üheksakümnendate keskpaigaks oli Berezovskist saanud Venemaa juhtivaid oligarhe.
Lisaks naftakompanii Sibneft omastamisele sai mehest meediakanali ORT põhiosanik, mille ta 1996. aasta presidendivalimistel muutis Jeltsini propagandamasinaks.
Berezovski tipphetk saabus Jeltsini presidendiks olemise viimastel aastatel, kui ta oli Venemaa julgeolekunõukogu asekantsler, Jeltsini tütre Tatjana sõber ja Jeltsini lähikondlane.
Putini valitsuse terav kritiseerija
Londonis redutanud Berezovski kritiseeris lakkamatult Venemaa praegust võimuvertikaali.
Sajandi alguses tegi ta avalikuks tõendid Vene Föderaalse Julgeolekuteenistuse (FSB) seotuse kohta 1999. aastal Tšetšeenia sõja vallandanud elumajaplahvatustega Venemaal.
Mees väitis, et KGB järeltulija FSB organiseeris vähemalt kaks neljast plahvatusest, mis nõudsid 1999. aasta septembris ligi 300 inimelu.
Samuti lubas Berezovski kukutada Venemaa presidendi Vladimir Putini valitsuse.
Küsimusele, kas ta õhutab riigis revolutsiooni, vastas Berezovski jaatavalt. Ta ütles, et toetab asja peamiselt majanduslikult.
Berezovski sõnavõtud Eesti teemadel
Berezovski on interneti vahendusel pidanud pressikonverentsi ka Eestis.
Mees avaldas veendumust, et kontaktid Venemaaga on Eestile kasulikumad.
"On olemas absoluutne geograafiline reaalsus - me oleme naabrid. Seepärast on Eestile kasulik hoida paljusid majandussidemeid Venemaa, mitte aga Ameerika Ühendriikide, Saksamaa või kellegi teisega," arvas oligarh.
Berezovski avaldas 2003. aastal poolehoidu Eesti ühinemisele NATO ja Euroopa Liiduga, nimetades liikmelisust neis organisatsioonides riigi julgeolekutagatiseks.
Pronkssõduri teisaldamisega tekkinud konflikti eest asetas mees süü Venemaale, mille võimud tema sõnul keelduvad hukka mõistmast „häbiväärset nõukogude minevikku”. Ta aravas, et Putin peaks pronksmehe pärast kahetsema.
Boriss Berezovski suri laupäeva keskpäeval 67-aastasena Londonis. Mehe surma põhjus seni veel teadmata.
