Endist Argentina peapiiskoppi ning kunagist Argentina jesuiitide juhti Jorge Bergogliot (Franciscus I) süüdistatakse aastail 1976-1983 võimul olnud sõjaväehunta korraldatud vaimulike röövile kaasa aitamises.

Nimelt, kui sõjaväehunta arreteeris 1976. aastal kaks vaeseid aidanud kirikuõpetajat, siis ei teinud usumees Bergoglio nende kaitseks midagi, vahendas NBC News.

"Meil on põhjust väita, et need süüdistused ei ole usaldusväärsed ja pole mingit alust heita uuele paavstile sünget varju," ütles Vatikani pressiesindaja Federico Lombardi.

Argentina uuriv ajakirjanik Horatio Verbitsky üllitas 2005. aastal raamatu "El Silencio", milles kirjeldatakse 30 aasta taguseid sündmusi. Teoses väidetakse kindlalt, et tollane jesuiitide juht Bergoglio jättis kirikumehed ilma ordu kaitsest, millega andis huntale nende röövimiseks vabad käed.

Vatikani pressiesindaja Tom Rosica ütle, et Argentina ajakirjanik lihtsalt mustab uut paavsti ja tegu on pelgalt vasakpoolsete antiklerikaalide väljamõeldisega.

"Nad [vasakpoolsed antiklerikaalid] tuleb vankumatult ning selgelt hukka mõista," ütles Rosica.

"Tema vastu ei ole kunagi olnud usutavat ja konkreetset süüdistust," lisas Lombardi.

Argentina kohtu andmetel sulges katoliku kirik toona silmad oma vaimulike kadumise suhtes. Bergoglio on seni kõik süüdistused üheselt ümber lükanud.

Paavsti valimiste eel taas tärganud lootus, et ehk teeb katoliku kirik seekord otsustava sammu reformide ja moderniseerumise poole, tõenäoliselt ei täitu. Selleks arvamuseks annab põhjust asjaolu, et Franciscus I iseloomustatakse kui kiriku ees seisvate kõige suuremate väljakutsete suhtes absoluutset dogmaatikut.

Franciscuse kunagine õpingukaaslane tähendas juba 2005. aastal BBC-le antud usutluses, et temas puudub igasugune reformisoov. "[Bergoglio] oleks paavstina kiriku õpetuses sama kompromissitu kui Johannes Paulus II - olgu siis eutanaasia, abortide, inimõiguste või preestrite tsölibaadi küsimuses."