Lääneriikide juhid, kelle kaasmaalasi oli pantvangide hulgas, ei varjanud oma pahameelt selle üle, et Alžeeria neid enne rünnakut ei informeerinud, ning ka rünnaku veriste tagajärgede üle. Allika sõnul oli hukkunute hulgas Prantsusmaa, Suurbritannia ja Jaapani kodanikke, teatab Reuters.

Ellu jäänud Iiri insener ütles, et nägi, kuidas Alžeeria väed lasid õhku neli maasturit, mis olid täis pantvange. Alžeerlaste teatel alustati rünnakut 30 tundi pärast piiramise algust, sest pantvangivõtjad nõudsid, et neil lubataks pantvangid riigist välja viia.

Kogu lugu seab kahtluse alla naftat tootvate riikide organisatsiooni OPEC liikme Alžeeria võime kaitsta elutähtsaid energiaressursse ning teravdab Alžeeria suhteid lääneriikidega.

Vähemalt seitsme hukkunud välismaalase hulgas oli kaks Jaapani, kaks Suurbritannia ja üks Prantsusmaa kodanik, ütles allikas Reutersile. Kaheksa hukkunud pantvangi olid alžeerlased. Ülejäänute rahvus, ka ilmselt kümnete põgenenute oma, pole selge. Umbes 600 kohalikku alžeerlasest töölist, kes olid vähem kaitstud, jäid ellu.

Nende hulgas, kelle kohta reede varahommikuks andmed puudusid, oli 14 jaapanlast, teatas nende tööandja.

Jaapani peaminister Shinzo Abe tühistas osa oma ringreisi Kagu-Aasias ning kavatseb pantvangikriisi tõttu koju sõita.

„Alžeeria vägede tegevus oli kahetsusväärne,“ ütles Jaapani valitsuskabineti peasekretär Yoshihide Suga ning lisas, et Tokyot ei informeeritud rünnakust ette.

Pantvangide hulgas on mainitud olevat ka USA, Norra, Rumeenia ja Austria kodanikke. Pantvangivõtjad nimetasid end „Verepataljoniks“ ja nõudsid, et Prantsusmaa lõpetaks oma rünnaku Malis.

Ametlikel andmetel olid vaid kaks hukkunud 11 pantvangivõtjast alžeerlased, sealhulgas nende juht. Lisaks leiti kolme egiptlase, kahe tuneeslase, kahe liibüalase, ühe malilase ja ühe prantslase surnukehad.

Alžeeria võimude teatel oli pantvangivõtjate juht Afganistani sõja veteran 1980. aastatest ja Alžeeria kodusõja veteran 1990. aastatest Mokhtar Belmokhtar.

Suurbritannia peaminister David Cameron, kes hoiatas, et inimesed peaksid valmistuma halbadeks uudisteks ja kes jättis ära reedeks kavandatud tähtsa kõne, ütles pressiesindaja kaudu, et oleks soovinud, et Alžeeria oleks enne rünnakut temaga konsulteerinud.

Norra peaminister, mille riiklik energiafirma Statoil opereerib Tigantourine'i gaasiväljal koos Suurbritannia BP ja Alžeeria rahvusliku naftafirmaga, teatas samuti, et ei olnud informeeritud.

Välisfirmad tõmbavad mitteelutähtsat personali Alžeeriast välja.

„Valitsus sattus väga piinlikku olukorda,“ ütles New Yorgi St John'si ülikooli alžeerlasest politoloog Azzedine Layachi. „Alžeeria majanduse süda on lõunas, kus asuvad nafta- ja gaasiväljad. Et see rühmitus ründas seal, vaatamata tohututele julgeolekumeetmetele, on märkimisväärne.“

Kohalik mees, kellel õnnestus gaasitootmiskompleksist põgeneda, ütles Reutersile, et pantvangivõtjad paistsid teadvat kompleksi plaani, mis toetab julgeolekuekspertide arvamust, et rünnak oli pikalt ette planeeritud, isegi kui Mali sõda andis sellele motiivi.

„Terroristid ütlesid meile kohe alguses, et nad ei tee midagi moslemitele, vaid on huvitatud ainult kristlastest ja uskmatutest,“ ütles 53-aastane Abdelkader telefoni teel. „“Me tapame nad,“ ütlesid nad.“