See tähendab, et Prantsuse valitsus valmistub märksa suuremaks ja eeldatavasti ka pikemaks osaluseks sõjategevuses islamistide vastu, kes on vallutanud suure osa Põhja-Malist, teatab AFP BNS-i vahendusel.

President François Hollande ütles teisipäeval, et praegu on Malis 750 Prantsuse sõdurit, kuid tunnistas, et nende arv võib tõusta.

Sõdurite arvu tõstetakse järkjärgult 2500-ni, ütles kaitseminister Jean-Yves Le Drianile lähedane allikas.

See oleks aga vastuolus ministrite senise jutuga, et Prantsuse maavägede osalus piirdub abiga Mali pealinna Bamako kaitsmiseks.

Ajalehe Le Monde ja teiste meediaväljaannete põhjal kavatseb Prantsusmaa paigutada märkimisväärse väekontingendi ka Mali keskossa Mopti linna, kust oleks võimalik teha operatsioone põhja.

Valitsus on seni Prantsusmaa rollist rääkides püüdnud jätta muljet, et see piirdub islamistide pealetungi peatamisega ja selle järgnev ülesanne riigi põhjaalad taas kontrolli alla võtta antakse üle Mali armeele ja seda toetavatele Lääne-Aafrika vägedele.

Sõjaväeanalüütikute hinnangul on see optimistlik stsenaarium, kuna Mali armee võitlusvõime on kasin, Lääne-Aafrika vägedel ei ole aga kogemusi võitluseks lahingutes karastunud ja hästi relvastatud mässajatega, kelle jaoks liiatigi on kõrb harjunud keskkond.

Prantsuse välisminister Laurent Fabius ütles pühapäeval, et Malis osaletakse peamiselt õhujõududega ja Prantsusmaa missioon ei kesta üle mõne nädala.