Nääs tõi välja, et kohtuotsuse kohaselt survestas Yana Toom koolijuhte ning et alluvussuhte tõttu Tallinna linnavalitsusega pidas kohus tõenäoliseks, et koolijuhid pelgasid Yana Toomi soovituste eiramisel negatiivseid tagajärgi ja hindas seetõttu tema sõnavõtte survestamiseks.

"Kahjuks ei pidanud kohus vajalikuks kõnealust asjaolu küsida istungi käigus direktorite endi käest. Samuti ei selgu, mis võisid olla need negatiivsed tagajärjed, mida koolijuhid väidetavalt pelgasid," ütles Nääs Delfile.

Vandeadvokaat peab lisaks ülimalt kaheldavaks ka kohtuotsuses toodud etteheidet valitsusvastase umbusu ja võõristuse levitamise osas, mis kohtu hinnangul on kõnealusel juhul andnud kapole aluse Yana Toomi isikuandmete töötlemiseks. "Õigus valitsuskriitikale on alati olnud demokraatliku riigi alustalasid, mis tagab ideede ja mõtete vaba võitluse poliitilisel ning laiemalt ühiskondlikul areenil," arvas Nääs.

Advokaat lisas, et edasikaebamise osas otsustatakse pärast seda, kui mees on saanud otsust kliendiga pikemalt arutada.

Tallinna halduskohus jättis tänase otsusega rahuldamata Yana Toomi kaebuse kaitsepolitseiameti aastaraamatus avaldatud andmete kohta.

Kohus leidis, et kapo aastaraamatus avaldatu on väärtushinnang ning vaidlus käib selle üle, kas väärtushinnang on põhjendatud, kas see teotab kaebaja au ja head nime ning kas kapol oli õigus seda hinnangut oma aastaraamatus avaldada.

Yana Toom on kohtu hinnangul vene koolide gümnaasiumiastmetes eestikeelsele õppele ülemineku vastu ning on oma seisukohti aktiivselt levitanud nii vene koolides kui ka erinevates meediaväljaannetes. Kohus leidis, et kapo on põhjendatult hinnanud Yana Toomi tegevust vene koolide direktorite ja hoolekogude veenmisel eestikeelsele õppele mitte üle minema vene koolide survestamisena.

Otsuse peale võib alates tänasest 30 päeva jooksul esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna ringkonnakohtule.