Parem oleks astuda edasi. Ära. Väga kiiresti.

Ja seal silmapiiri taga, nii ligikaudselt Kreeka kohal, keerata paremale või lihtsalt pidama jääda. Siis oleks näha, kas Päike, värske õhk ja merevesi aitaks. Otseülekande kreeklaste protestidemonstratsioonidest ja korratust massilisest põgenemisest teeks Tallinna TV, rahastaks MISA.

Uut valitsust on aga vaja. Pakun välja, et antud eetilise kriisi tingimustes oleks meil vaja rahvusliku ühtsuse valitsust, kuhu kutsutaks ka erakondade-välised spetsialistid. See võimaldaks teha põhimõttelise muutuse meie valitsemiskultuuris. Kõik erakonnad saaksid panna riigi arengusse oma panuse ja kahe liberaaldemokraatliku erakonna pseudo-vastandumiste vaatemäng kaotaks oma mõtte.

Loodaks pinnas avameelseks ja sisuliseks aruteluks, mis on ammu kadunud isegi parlamendist. Ehk kaevaks keegi lauasahtlist välja ka rahvaalgatuse seaduse, mis Roheliste algatatuna ja parlamendis olemise ajal läbis esimese lugemise. Isegi erakorralisi valimisi poleks vaja korraldada, kuigi nende kõrgele hinnale viitamine on puhas demagoogia. Ärgem unustagem, et Reformierakonna valitsemise hind on ju samuti kõrge ja seda täiesti otseses mõttes – ESM, DASAd, väljaränne...

Kuid andkem endale aru, et positiivsed muutused lähiajal – või vähemalt lootus - oleksid võimalikud vaid ühel juhul. Kui Kaja Kallas ja teised Reformierakonna liikmed, kes on sõnades „mõningate kitsaskohtade“ esinemist tunnistanud, toetaksid sotsiaaldemokraatide umbusaldusavaldust valitsusele julgelt ja avalikult hääletamisega Riigikogus. Sellise hääletamisega, mis praeguse valitsuse võimult viiks ja rahvusliku ühtsuse valitsuse võimule tooks. Vastasel juhul on tegemist poliit-tehnoloogilise hea ja halva politseiniku mängu ehk pettuse ja ei millegi enamaga. Mida see pigem ongi.

(Autor on Erakond Eestimaa Rohelised esimees.)