President Barack Obama on juba hääletanud – sest mõnes osariigis on see lubatud. Eelhääletamine on aga vaid üks nendest eripäradest, mille üle saavad otsustada osariigid ise, hoides vaid kinni põhiseaduslikest põhimõtetest.

Loe Lauri Tankleri USA-blogi!

Näiteks New Hampshire'i seadused ei luba hääletada enne tähtaega, sest see võib traditsioonide kõrval lõhkuda ka osariigi elanikele omast poliitikalembust – nii valivad nad endale 1,4 miljoni kodaniku peale lausa 400 parlamendiliiget ja sedagi vaid kaheks aastaks korraga. "Kui huvi, kirg ja ootus järjest kasvavad kampaania jooksul, siis see aitab inimestel jõuda hääletuskasti juurde sel ühel konkreetsel päeval," ütles New Hampshire’i osariigi asekantsler (deputy secretary of state) David Scanlan.

Tema sõnul on nii seadusloojate kui ka administratsiooni arvates oluline see, et varajane eelvalimine vähendab lõppkokkuvõttes hääletajate osalusprotsenti.

"Palju asju võib juhtuda presidendikampaania ajal, ka viimasel nädalal ja kahel," selgitas Scanlan. "Vaatame kasvõi seda tormi, mis meil siin juhtus. Inimesed hindavad pidevalt, kuidas president hakkama saab. Need, kes juba paar nädalat tagasi hääletasid, neil pole seda informatsiooni veel olemas otsuse tegemiseks."

"Ma ei taha öelda teistele osariikidele, mida teha, ma saan rääkida ainult New Hampshire'ist," laiendas ta veelgi teemat. "Ühel päeval hääletamine on tähtis ja ilma vabanduseta varem valimine pisendab seda, mis me oleme siin korda suutnud saata."

Samuti on lubatud Eestiga võrreldes niiöelda valimispäeval kampaaniategemine. "Vabatahtlikud ja töötajad hoiavad hääletuskastide juures oma silte püsti ja veenavad inimesi nende kandidaadi poolt hääletama," rääkis Scanlan, vabariiklasest asekantsler, kes töötab demokraadist kantsleri alluvuse. "See on tegelikult nagu üks suur pidustus, kus vanad sõbrad, kes muidu üksteist ei näe, saavad teineteisele tere öelda."

Eestis valimistepäeval poliitilist agitatsiooni teha ei tohi, seal aga antakse viimasel päeval tasuta grill-liha.

Omaette poleemiliseks teemaks kerkis sel aastal USAs ka valijate näopildiga dokumendi abil tuvastamisega – samuti midagi, mida me väga hästi ette kujutada ei oska. Arvestades, et valijad peavad ennast kõigepealt registreerima, tooma dokumendid ja tõestama, et ta seal ka põhiliselt resideerub. Valimispäeval kohale jõudes aga on tal vaja vaid öelda, et mina olengi Joe Smith ja siis selle vastava Smithi asemel võib anda hääle mingile Smithi jaoks ebameeldivale kandidaadile. Kui aga keegi seda tehes vahele jääb, on karistused karmid.

Tänavu aga on nõutud valijatelt pildiga dokumenti, mis asjatundjate ja vastasleeri hinnangul vähendab teatud demograafilise grupi võimalusi valida. Küll aga on Scanlan kindel, et ka sellest murest saadakse üle, kui dokumendi olemasolu kõrval võib lihtsalt oma allkirjaga kinnitada, et jah, see olen mina. Samuti on registreerimata valijatel võimalik end hääletamise eel kiiresti ka ära registreerida.