JUHTKIRI: Kohe näha, et valimisaasta riigieelarve

Järgmise aasta riigieelarvega plaanitakse tõsta palku, pensione ja lastetoetusi. Kas tegu on valimisaasta eelarvega või tullakse sellega vastu avalikkuse nõudmistele?

On harv juhus, et valimiste vahelisel perioodil sõda valijate häälte nimel katkeb. Nii on Keskerakond olnud pikalt pildis tasuta ühistranspordi ja BUS radadega ning nüüd ühines valimisvõitlusega ka koalitsioon, lubades järgmise aasta riigieelarvesse palgatõusu, lastetoetuste tõusu ning pensionitõusu.

Valitsemisalade palgafondi lubas valitsus suurendada 4,4 protsenti. Arvestades Rahandusministeeriumi hinnangut, et hinnad tõusevad sel aastal 3,9% ja järgmisel aastal 3,5%, on tõus muidugi väike, kuid ministrid saavad lisaraha suunata kõige kriitilisematesse kohtadesse.

Mis puutub aga sellesse, kuidas 4,4 protsendi suurune valitsemiskulude tõus saavutati, tuleb meenutada õpetajate streiki selle aasta alguses ning plaanitavat arstide tööseisakut. Teisisõnu lubatakse palgatõusu alles siis, kui avalikkuse surve on juba väga suur ning rahulikult ja argumenteerides pole võimalik riigiga läbi rääkida. Muutus on võimalik saavutada vaid jõuga peale minnes.

Nii ei jäägi üle muud, kui tõdeda, et 2013. aasta riigieelarve pole pelgalt valimisaasta eelarve, vaid veidi ka terve mõistuse eelarve. Eelarve, mis vastab natukenegi inimeste ootustele ning mis ei ole jäärapäiselt kinni veel eelmise aasta lõpus välja öeldud mõttes külmutada avaliku sektori palgad kuni 2016. aastani, mis suurt inflatsiooni arvestades oleks tähendanud väga suurt sissetulekute langust.