“Kahjuks näeme, et toimub Balti piirkonna sõjaline hõlvamine. Muu hulgas tekivad Leedu, Läti, Eesti territooriumile sõjalised objektid, NATO lennukid teostavad sõjalist patrullimist, ning me ei saa seda sõjalises planeerimises mitte arvestada,” ütles Gruško usutluses raadiojaamale Golos Rossii, vahendab BNS.

Tema sõnul vaatleb Venemaa NATO tegevust nende kohustuste vaatevinklist, mille allianss võttis endale NATO-Vene alusleppe raames.

“Nende mõte seisneb selles, et NATO kohustus mitte lähendama sõjalist infrastruktuuri Venemaa piiridele, loobus märkimisväärsete sõjaliste jõudude alalisest paigutamisest uute liikmete territooriumidele,” märkis Vene diplomaat.

Vastates küsimusele Vene-NATO suhetest tervikuna, ütles Gruško, et nende suhtes ei ole rakendatav määratlus”vaenlased-sõbrad”.

“Nii Venemaal kui ka NATO riikidel on olemas arusaam, et kaks sellist tegutsejat julgeoleku vallas – kõige suurem riik Euraasia regioonis ning juhtiv sõjalis-poliitilise organisatsioon, aga tuleb tunnistada, et see on nii – peavad toetama normaalseid suhteid, tegema koostööd ühiste huvide vallas kaasaegsetes tingimustes, mil globaliseeruvad mitte üksnes riikidevahelised suhted, vaid ka väljakutsed. Seda esiteks,” ütles ta.

“Aga teiseks peame ikkagi tunnistama, et vastasseisude epohh on seljataga. Pole armeesid, mis seisaksid üksteise vastu, olles varustatud kümnete tuhandete ühikute relvastuse ja sõjatehnikaga,” sõnas Gruško.