Delfi videodebatt: ESMist pole pääsu
Delfi korraldatud Euroopa Liidu teemalisel debatil leidsid osalejad, et ESM on Eesti huvides, kuna see aitab euroala stabiilsust tagada.
Euroopa Stabiilsusmehhanismi teemadel võtsid sõna Rahandusministeeriumi asekantsler Tanel Ross ja majandusteadlane Heido Vitsur.
1. ESMi tulevik
Kahtluseta on ESMi ümber käivates aruteludes kesksel kohal tema toimimine ELi institutsioonide abil, kuid läbi rahvusvahelise koostöö. ESM ei ole paljude arvates “ei kala ega liha” - ta ei ole ELi institutsioon.
Riigikohtu jaoks oli üks olulisemaid vaagitud aspekte seotud küsimusega kas ESMi reguleerimisel on tegemist rahvusvahelise õiguse või EL õigusega? Miks see niivõrd oluline on: ELi õigus on riigiülene ja liikmesriikidel ei ole otseseid võimalusi kokkulepluseks peale regulatsiooni kehtestamist. Valitsusvaheline koostöö on politiseeritum kuid mõnevõrra paindlikum, samas on Eestile kui väikeriigile ilmselt tugev EL kasulikum, kui väljavaated end kehtestada teiste riikide arvamuste taustal.
Kriitikud viitavad, et ESM on kavandatuna siiski ajutine lahendus ja tulevikus peaks ta olema integreeritud ELi õigusega reguleeritud institutsioonide masinavärki. Tallinna väisanud Euroopa Komisjoni volinikult Olli Rehnilt küsisin otse, kas tegemist on ajutise lahendusega. Tema sõnul on ESM hetkel täna ainuvõimalik lahendus aga ei saa välistada ESMi muutumist ELi institutsiooniks.
Ka debateerijad näevad, et ajaperspektiivis võivad olukorrad ja vajadused muutuda. Heido Vitsur, kogenud majanduseksperdina, viitab, et ka Kreeka kriisi alguses tehtud avaldused olukorra lahendamiseks olid ju palju tagasihoidlikumad ja lausub kuldsed sõnad: “tuleb teha, mida vaja ja õigel ajal”. Tanel Ross, veel rahandusministeeriumi asekantsler, arvab üldjoontes sama – ilmselt oleks õigem ESMi asetumine ja formaalne paigutumine ELi õigusruumi. Samas näeb ta, et see nõuab poliitilist tahet, seega ka aega.
Oma hiljutises arvamuses Riigikohtule leidsin, et juba ESMi preambul viitab, et lepingu üle (kuigi piirangutega) saavad järelevalvet teostada Euroopa Komisjon ja Euroopa Liidu Nõukogu. Samuti kuuluvad lepingu alusel tekkinud vaidlused ja tõlgenduspädevus Euroopa Kohtule. Seega tekib mõnevõrra kummastav olukord, kus valitsuste vaheline rahvusvaheline leping jõustatakse küll euroala riikide poolt, kuid tema edasine kontroll ja tõlgendus ei kuulu enam riikidele nagu see oleks tavapärane rahvusvahelistele lepingutele Viini lepinguõiguse konventsiooni mõistes. Saab eeldada, et kui Euroopa Kohus ei lähtu oma otsustes ja tõlgendustes seal ette nähtud põhimõtetest, rikutakse ELi poolt rahvusvahelise õiguse norme. Seega, kuigi rahvusvaheline leping, on ESM tihedalt seotud ELi institutsioonide ja õigusaktidega, mis peavad aga ESMi kontrollil, rakendamisel ja tõlgendamisel arvestama rahvusvaheliste lepingute õiguse kohta käivate normidega.
2. Hispaania ja ESM
Heido Vitsuri sõnul on järjest enam selge, et kõik probleemid tulevad varem või hiljem päevavalgele. Hispaania olukord on üsnagi seotud just regioonide (Kataloonia, Andaluusia, Valencia) halveneva olukorraga, mille aluseks on ka pinge erinevate sotsiaalsete gruppide vahel (maaomanikud ja põllumajandussektori töötajad).
Hispaania peaminister Mariano Rajoy on pidanud hiljuti tegema avaldusi, mille sisuks on ELi abi vältimatuse tunnistamine.
Samas ei saa ESMi vaadelda võluvitsana, see on siiski abivahend ja peamine lahendus seisneb pigem riikide endi võimekuses, et “laenud korstnasse ei läheks”. Ross arvab, et numbritel on kalduvus suureneda aga usub, et Hispaanial on võimalus majanduspuudujääki vähendada. Seega ei oleks Hispaanial vaja ESMist võtta kogu laenu, milleks oleks eeldatavalt 300 miljardit eurot. Vastasel juhul – võttes arvesse juba Kreekale, Portugalile ja Iirimaale laenatavat, peaks rahaliselt hinnatav ESMi fondi summa eurotsooni riikide konsensuse puhul suurendatama.
See ongi ESMi tuleviku võtmeküsimus: kuidas edasi toimida ja kuivõrd edukas võiks olla erasektori raha kaasamine tagatisfondi. Vitsur toob paralleele varasemaga – ka IMF pole kunagi täispaketi laenu taganud. Ka tema loodab ELi majanduskliima parenemisele ja Hispaania edule tema suurima probleemi – tööpuudusega võitlemisel. Vitsur loodab, et Hispaania majandus, milles leidub näiteks Kreeka majandusega võrreldes märksa tugevamaid elemente, taastuks – sellega koos ka usaldusreiting ja selle abil jätkusuutlikus. Võtmesõnaks siin on ka ELi laiema kasvukriisiga hakkama saamine.
On näha, et majanduskriisi lahendamise liidrid ei suhtu sugugi soosivalt Hispaaniale laenu andmisesse. Angela Merkeli parteikaaslase Volker Kauderi sõnul tuleb “Hispaaniale antava laenu šampanjakorgi lendu vältida”. Rahandusminister Schäuble pooldab aga Hispaania toetamist pigem läbi ESMi kui muude institutsioonide ja programmide, nähes selles suurema kontrolli võimalust ja vähemat ohtu Saksamaa majanduse halvenemisele.
3. ESMi võimalikud probleemid
Debatis osalejad on üksmeelel, et igas Euroopa riigis, kus ESMi kas kirutakse või ülistatakse, räägitakse ikka vastavusest põhiseadusega, riigi konstitutsiooniga. Surve avalikkuse kontrolliks on suur, kõiki menetluslikke aspekte on tervikuna raske hoomata. Rossi sõnul ei ole ESM see, milleks ta esialgu taheti luua: kiire, tõhus ja üsna iseseisev üksus euroala finantsprobleemide lahendamiseks. Selle asemel on ESM sattunud ülitugeva avalikkuse kontrolli alla ja algne idee ei ole realiseerunud – riigid soovivad enam kontrolli. Vitsur toob jällegi paralleeli IMFi toimimisega – laenu andmise eelduseks on riigi teatud lubadused, uus majandusprogramm. Ka ESMi puhul peaks selgelt seda teed minema, vastasel juhul muutub ta kardetavasti rahakaotamise instrumendiks.
Kuidas sellist kontrolli saavutada? Debateerijad toovad Läti ja IMF positiivse näite, kus viimaste aastate jooksul on ikkagi majandusele jalad alla saadud. Kreekaga võrdluse toomine ei ole siiski korrektne juba kasvõi sellepärast, et sealne majandusolukord on olnud komplitseeritud viimase 50 aasta jooksul, peamiselt sisepoliitilise ebastabiilsuse tõttu.
Jah, odavam on aidata Kreekat, kuigi võtab aega, et toimuksid positiivsed muutused – aastakümneid on tehtud valesid otsuseid ja Kreeka peab üsna radikaalselt muutma majandusmudelit, mis võtaks arvesse tulevikuvõimalusi ekspordi kasvatamise pinnalt. Aga laenuandmise puhul võib paralleeli Lätiga siiski tuua: kui tingimusi ei täideta, laenu ei saa ja kedagi ei vapusta enam idee Kreeka eurotsoonist lahkumisest.
See ongi ELi liikmesriikide otsustuse koht – kui vajame ELi stabiilset ja konkurentsivõimelist majanduskeskkonda, tuleks ilmselt liikuda tugevama ja kesksema kontrolli poole, tihedama eelarvepoliitilise koostöö poole. Me ei ole küll USA, kus range kontroll ja sanktsioonid on pikema jututa võimalikud, aga mingil hetkel tuleb suunamuutus, kui see tundub liikmesriikidele kasuliku perspektiivina, ära otsustada ja see legaliseerida.
Järjest enam räägitakse ELi aluslepingute muutmisest, mis hajutaks ka ESMi taoliste ettevõtmiste ümber kahtlused ja vasturääkivused (ESMi piiratud võimalustele viitab täna ka Saksamaa liidukantsler) ja tekitaks õigusriiki sobiva olukorra. Õiguse kehtestamise aluseks on muidugi poliitiline tahe. Endise Saksamaa konstitutsioonikohtu liikme ja Heidelbergi professori Kirchhofi sõnul on “parem aeglane föderalism kui lihtsalt korrumpeerunud tsentraliseeritus”.
4. Eesti liitlased ESMs
Ei saa üle ega ümber Saksamaast, mille konstitutsioonikohtu 12. septembril üllitatavat otsust ESMi kohta pikisilmi oodatakse (näiteks ka Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ootab riikidelt võlakirjade laenamise planeerimise eel Karlsruhe kohtunike arvamust) . Vitsuri sõnul on meil Saksamaaga küll veidi erinevad mured, huvid ja ootused: ESMi väljamaksete puhul on ju Saksamaal, kes ka varem laene taganud, võimalus osa raha oma pangandusse tagasi saada. Meie asume laenuandjana suhteliselt uues situatsioonis (kuigi Lätile abi andmise kaasuse kogemus laenude tagajana meil ju on).
Ross arvab, et pigem võiks loota, et Saksamaa peab meid oma toetajaks. Üldine arvamus on siiski, et asume tugevate eurotsooni riikidega ühes paadis, meie huvi on ju pigem laenutingimuste karmistamine, sest pigem laename välja kui sisse. Majandusliku mõtlemise poolest on meie liitlased Saksamaa kõrval ka pigem pragmaatilised Põhjamaad.
Saksamaa keskne roll euroala stabiilsuse tagajana, mitte vaid Saksa enda majanduse valvuritena, peaks meid asetama tema toetajate leeri. On ju Eesti strateegiadokumendid tugeva EL pooldajad. Tuleb siiski märkida, et ka Saksamaal on erinevaid arvamusi ESM kasulikkuse kohta. Nii on kümne Bundestagi liikme poolt loodud ESMi vastane ühing – Allianz gegen den ESM. Ka Saksamaa president Joachim Gauck ei ole parlamendis heakskiidu saanud lepet allkirjastanud, oodates Karlsruhe kohtu otsust.
Kui aga Eestil endal abi vaja läheb? Siin tuleks teha vahet pangandussektori abistamisel (Euroopa aga ka Rootsi keskpangad); laiemate eelarveprobleemide puhul aitavad aga IMF ja ESM. Ei tohi unustada ka meie avalikku sektorit oluliselt toetavat ELi tagastamatut abi. Kas Eesti saaks ilma ESMta hakkama? Tanel Rossi sõnul on ESMist abi ka siis, kui me ise laenu ei taotle – meie huviks on euroala stabiilsus. Heido Vitsur toob hea analoogi, küsides: “kas ilma liikluskindlustuseta saab autoga sõita?” Sisuline debatt uue Euroopa Liidu tuleviku üle on alles tekkimas. Ka Saksamaal loevad poliitikud praegu tuntud filosoofi Jürgen Habermasi esseesid kosmopolitaansuse ja suveräänsuse suhestumisest, milles toetatakse pigem rahvahääletuse abil kaasamisdemokraatia sidustamist EL arengutega.
(Euroopa Liidu teemalised debatid valmivad koostöös Tallinna Tehnikaülikooli Õiguse instituudiga ning neid toetavad Riigikantselei ja Euroopa Komisjoni esindus Eestis.)
