Aleksander Laane: Taastuvenergeetiliseks pöördeks on kõik valmis
See tähendab, et inimesed paigaldavad ise elektrit ja soojust tootvaid seadmeid nagu tuulegeneraatoreid, päikesepaneele, maaküttelahendusi. Nii varustatakse ennast ise, puuduoleva saab osta võrgust ja ülejääva müüa.
Veel enam toimuks see sobiliku riikliku toe korral. Kinnituseks kasvõi tõsiasi, millise kiirusega kadus „lettidelt” taastuvenergeetikaseadmete toetus, mida riik Kliima- ja Energiaagentuuris tehtud töö põhjal Kredexi kaudu pakkus. Teisalt ei õnnestu 50% toetusega ülikalleid elektriautosid jätkuvalt müüa. Arukam oleks see raha jagada just inimestele taastuvenergeetikaseadmete paigaldamiseks ja taastuvenergiaühistute rajamiseks. Soodsamad ja tavaautode hinnaga elektriautod tulevad lähiaastatel suurtelt autotootjatelt müüki niikuinii.
Ka energiajulgeoleku seisukohalt on parem, kui võimalikult paljudes kodudes oleks võrgust sõltumatu energiavarustus, mis tuleks taastuvallikaist. Eelkõige seetõttu, et tuulest ja päikesest saadav elekter ei vaja mingit kohaleveetavat, maailmaturu hinnast ja välispoliitilistest suhetest sõltuvat kütust. Enamgi. Kui lisaks omatarbele on kodus võimalus akudesse salvestada 1-2 päeva jaoks vajalik energiahulk, muutub see majanduslikult huvipakkuvaks - saab müüa energiat kõrge voolunõudlusega ajal ja parema hinnaga.
Põlevkivi tootmiseks kulutad miljonid tuleb suunata kodanike taastuvenergia toetamiseks
Kõik toetussummad ulatusliku energiasäästu saavutamiseks on tänaseks ära kasutatud. Rahvas on näidanud oma valmidust ulatuslikuks taastuvenergeetiliseks pöördeks. Pentsik oleks, kui muidu investeeringuid igati toetav riigivõim oma kodanikele ja nende investeerimistuhinale nüüd ühtäkki selja pööraks. Me ei vaja järelaitamistunde põlvekivienergia tootmisele! Need miljonid eurod aastas, mis selle tohutult saastava energiatootmisviisi jaoks maksumaksjalt kooritakse, tuleb suunata kodanike endi taastuvenergeetika ja energiasäästu investeeringute toetamiseks!
On ju ilmne, et põlevkivist toodetud mootorikütuse või elektrigi vastu muutub huvi seda leigemaks, mida rohkem inimesed ise eraviisiliselt või ühistutes elektrienergiat tootma hakkavad.
Mulle näib, et majandusminister ja valitsus tervikuna justkui pelgaks rahva investeerimisvõimet taastuvenergeetikasse. 60-70% või isegi väiksem investeeringutetoetus taastuvenergia ulatuslikuks kasutussevõtuks eratarbimises koos jätkuva toetusega energiasäästlikuks ehitamiseks vähendaks fossiilkütuste tarbimist märkimisväärselt.
Meil puudub majanduslik vajadus ja sisuline mõte investeerida ka tuumaenergeetikasse, mille riskid (ka majanduslikud) on tänapäeval niivõrd ilmsed, et vaid pime või vana tüüpi reaktorite tootjate poolt ära lollitatu või kinnimakstu korrutab tuumajaama möödapääsmatuse juttu.
Aleksander Lääne on Erakond Eestimaa Rohelised esimees
