Sisekaitseakadeemia rektor: Turvaline tunne algab euroopalikust haridusest
Päästjate palgamure on lahendatud! Sisekaitseakadeemia ning kõik tema õppekavad on saanud rahvusvahelise akrediteeringu, mis võimaldab akadeemia lõpetanutel lõpuks ometi sarnaselt arstide ja õdedega rahvusvahelisel tööturul konkureerida. Kindel on see, et avatud tööturg ei jäta ka palgatasemale mõju avaldamata! Umbes nii oleks võinud kõlada üks paljudest uudislõikudest, mis mõni aeg tagasi, rääkisid Sisekaitseakadeemia kõrgest tunnustusest, millist ei ole seni väärinud ükski teine Eesti kõrgkool, ega ka mitmed tuntud Euroopa kõrgkoolid.
Tegelikkus aga kindlasti nii vastuoluline pole. Akadeemia sellesuvine rahvusvaheline akrediteering Eestit korrakaitsjate doonorriigiks kindlasti ei muuda. Esiteks on iga riigi sisejulgeolekuharidus konkreetse riigi vajadustest lähtuv rätsepatöö. Teiseks võtavad õppima asunud noored endale kohustuse väga kalli õppeprotsessi lõppedes asuda kaheks kuni kuueks aastaks Eesti maksumaksja teenistusse.
Küll aga on saanud Eestis antav haridus, õpitingimused ja –keskkond garantii, et oleme maailmas konkurentsivõimelised. Teisiti öeldes saab meie päästja nüüdsest vähemalt sama hästi haritud, kui tema Soome või Rootsi kolleeg. Ning meie korrakaitsja ja tollitöötaja võib rahulikult Saksa kolleegiga kõrvuti Hamburgi sadamas riiki saabujaid kontrollida, teades, et Eestimaalt saadud ettevalmistus on vähemalt sama hea, kui näiteks Berliini akadeemias antav.
Muutunud ohud tingivad kõrgemad nõudmised
Nii nagu kriisi sünonüümiks ei ole enam ainult üleujutused ja tulekahjud, ei ole ka politseitöö enam see, mis ta oli kümme või kakskümmend aastat tagasi, kui lõime vundamenti oma taasiseseisvunud riigile ja meid käisid õpetamas ja konsulteerimas põhjamaade parimad. Me kõik reisime, kogeme uusi maailmu ja inimesi ning ka meie arusaam sellest, mida meid ümbritsevalt ühiskonnalt tervikuna oodata, areneb.
Ühiskonnal on ootus professionaalsuse järele, et meid kaitsvate ametnike haridus ja teadmised käiksid meid ümbritsevatest ohtudest ja hirmudest sammu võrra ees. Me ei pea ju keegi mõistlikuks, et maksumaksja raha eest koolitataks politseinikke, kes teavad kooli lõpetades peensusteni, kuidas püüda kiiruseületajaid ja taskuvargaid, kuid neil ei ole mingit ettekujutust, mida teha näiteks selleks, et peretülist ei kasvaks välja tänavarahutus. Või siis päästjaid, kelle kogemus inimese päästmisest pärineb klassitahvlilt, omamata tunnetust sellest, mida tähendab tegelikkused füüsiliselt ja moraalselt katkise inimese elule aitamine.
Veelgi keerulisemad on aga sisejulgeolekualaste haridusasutuste väljakutsed olukorras, kus meie töövaldkond ei lõpe enam riigipiiri või riigikeelega. Suurimad Eesti sisejulgeolekut ohustavad faktorid on paraku piiriülese mõjuga. Ehk siis ka meie elu ja tervise kaitsja peab olema sellevõrra kvaliteetsema teadmistepagasiga, et kogu selles multikultuurses kaleidoskoobis õigeid otsuseid langetada. Kõrvuti näiteks Rootsi ja Soome ametivendadega. Otsuseid, milles sõltuvad inimelud. Ja kui veel silmas pidada Euroopa üha süvenevat föderaliseerumist, siis hakkavad meie noorte sisekaitsjate otsustest lähitulevikus sõltuma ka lähiriikide elanike elud ja tervised. Ehk siis on vaid aja küsimus, kui Euroopa kaunite linnade tänavaid kohtame eestipäraste nimedega ametimehi, kelle haridustee on saanud alguse Eestis. Kui seni vaadati meie ametnike ettevalmistusele ja oskustele võib-olla väikese umbusuga, siis täna pole sellele umbusul enam mingit alust.
Sisekaitseakadeemia kui Eesti hariduskvaliteedi esimene pääsuke
Kõikidel Eesti kõrgkoolidel on kohustus läbida institutsionaalne akrediteerimine vähemalt kord seitsme aasta jooksul. Sisekaitseakadeemia oli esimene, kes akrediteerimise edukalt läbis. Olime institutsionaalse akrediteerimise läbiviimisel pilootkooliks kõrgkoolide seas ja meie vahefiniš oli edukas: Eesti Kõrghariduse Kvaliteediagentuuri hindamisnõukogu otsustas Sisekaitseakadeemiale välishindajate ettepanekul anda akrediteeringu maksimaalseks võimalikuks perioodiks ehk seitsmeks aastaks.
Nii uskumatu, kui see ka pole, ei ole Sisekaitseakadeemiale osaks saanud akrediteeringut veel ka enamikel meie Euroopa partnerkõrgkoolidel. Ühest küljest on tegemist küllaltki uue kvaliteedimõõdupuuga, kuid teisest küljest on julgeolekusektor uute initsiatiivide suhtes traditsiooniliselt inertne ning enese võrdlusskaalale seadmine haridusvaldkonna parimatega tundub paljude jaoks esmapilgul hirmutav.
Eestlased Kosovos
Rahvusvaheliste akrediteerijate positiivne tagasiside Sisekaitseakadeemia õppe sisule ning ka seda õpet toetavale organisatsioonile ja taristule võimaldab meil oma head kogemust ka maailmale jagada. Vahetame ju pidevalt infot partnerkõrgkoolidega mujal Euroopas ning jälgime nendega toimuvaid muudatusi, olles arenenud paarikümne aastaga konsultatsioonide saajast nõutud eksperdiks.
Möödunud aastal kutsuski Euroopa Komisjon Sisekaitseakadeemia esindajad appi, et luua sarnane õppeasutus Kosovosse põhjusel, et Eestis on sisejulgeolekualase hariduse koondamine ühtsesse kõrgkooli ennast igati õigustanud. Praeguseks käib Kosovos töö juba täie hooga ning meie eksperdid on koostöös sealsete sisejulgeolekuvaldkonna haridusasutuste juhtidega pika sammu kaasaegsetel alustel tegutseva kõrgkooli loomiseks edasi astunud.
Ehk aitab rahvusvaheline tunnustus ja meie Euroopa partnerite ootus hinnatud kogemuste nendega jagamise järele saavutada paremat mõistmist Sisekaitseakadeemia osas ka Eestimaal. Sisejulgeolekuvaldkonna hariduse kõrgel tasemel ülesehitamine on olnud paljude inimeste aastakümnete pikkune töö ja nüüd oleme saanud sellele tööle välisasjatundjate tunnustuse. Võiks isegi öelda, et akadeemia ja sellega Eesti üks edulugu, on nüüd valmis saanud. Lähiajalugu on aga näidanud, et kui-iganes vahva eduloo lõhkumiseks piisab vaid mõnest põhjalikult läbikaalumata otsusest. Nii on ka ülikõrget turvatunnet ja usaldust, mida kodanikud ja välismaised partnerid meie korrakaitsjate ja päästjate suhtes täna tunnevad, kõige lihtsam kaotada, kui võtame neilt ametimeestelt maailmatasemel hariduse.
