Järelevalveta jäänud väikelaps triivis ujumisrõngaga avamerele
"Võib öelda, et kohalike elanike kiire reageering hoidis ära halvima. Õnnetu merehädaline toodi paadiga kaldale, kus meedikud kontrollisid lapse tervisliku seisundi üle ja andsid ta ehmunud ema käte vahele," selgitas päästeameti Ida päästekeskuse pressiesindaja Merit Kaljus.
Päästeamet paneb vanematele südamele, et lapsi ei tohi jätta järelevalveta veekogude äärde.
"Ka abistavad ujumisvahendid - rõngad, madratsid, kätised üksi ei päästa olukorda ja kunagi ei tohi ainult nendele lootma jääda," selgitas Kaljus.
Eestimaad tabanud südasuvine kuumalaine tõmbab üha rohkem rahvast veekogude äärde palavale päevale jahutust otsima. Päästeamet tuletab meelde, et suverõõmude nautimisega ei tohiks aga ära unustada tervet mõistust ning ohutut käitumist.
Erilise hoolega peaks päästeameti kinnitusel silma peal hoidma lastel, kellel üldjuhul veega kokkupuude puudub. "Vette sattunud lapse jaoks võivad olud ootamatud olla - nii näiteks ei pruugi laps olla harjunud lainetuse, vee temperatuuri või sügavusega," lausus Kaljus.
Kaljuse sõnul tuleks meeles tuleks pidada, et lastel ei ole ega saagi olla piisavalt teadmisi, et osata käituda õnnetuse korral. "Lapsed on püsimatud ja uudishimulikud ning ei tunneta ohte. Vaid, siis kui laps on pidevalt vaateväljas, on võimalik ootamatustele õigel ajal reageerida. Lapsevanema kohustus on aga tagada lapse järelevalve ja turvalisus," märkis Kaljus.
Möödunud nädalavahetus sai saatuslikuks neljale eestimaalasele, kes veeõnnetustes oma elu kaotasid. Üks uppunutest oli 11-aastane tüdruk, kes sattus sõpradega omapäi Narva jõe äärde ujuma.
Narva jõgi ja Joaoru rand on nõudnud sel suvel teisegi inimelu. Traagiliselt lõppenud veeõnnetus leidis aset juulikuu esimesel päeval, kus koos sõbraga ujuma läinud 17-aastane noormees ootamatult vee alla vajus ja uppus.
Tänavu on Eestis uppunuid 29, nendest 5 Ida-Virumaal.
