Zemgale ringkonna kohus langetas nädal tagasi otsuse mõista 82-aastane, oma süüd eitanud Nikolai Larionov viieks aastaks vangi.

Vene välisministeeriumi pressiteates öeldakse, et kohus mõistis Larionovi süüdi läti rahva genotsiidis, mille ta olevat toime pannud, “koostades isikute nimekirju 1940-ndatel aastatel Läti NSV õiguskaitseorganite rakendatud meetmete raames, mille eesmärgiks oli võitlus fašistide käsilaste, röövlite, mõrvarite ja bandiitidega, kes kuulusid nn metsavendade kuritegelikku ühendusse”.

Vene välisministeerium leiab, et “Lätis on “unustatud” üks tähtis tõik: isikute nimistud, kes kuulusid administratiivsele ümberasustamisele, koostati algselt küla- ja rajooninõukogudes kohalike elanike andmete alusel”.

“Larionovi advokaadi sõnul ignoreeris kohus ka tervet dokumentide kompleksi, mis lükkavad ümber Läti prokuratuuri positsiooni. On märkimisväärne, et protsessil puudusid täielikult kannatanud, aga isikud, kes esinesid tunnistajatena, ei tunnista Larionovit oma “õnnetuste” süüdlaseks,” öeldakse Vene välisministeeriumi pressiteates.

Samuti leiab ministeerium, et Larionovi kohtuasjas pole materjale tegevusest, mida rahvusvaheline õigus kvalifitseerib genotsiidina.

“Sellega seoses tuleb meeles pidada seda, et sarnased kohtuprotsessid said võimalikuks vaid seetõttu, et 1993. aastal lisasid Läti seadusandjad riigi kriminaalõigusesse uued elemendid ning genotsiidi kuriteo tunnused, mis ei vasta rahvusvaheliselt tunnustatud mõistele, ning nendele uuendustele anti “demokraatlikus” Lätis üldisi juriidilisi põhimõtteid ning mitmeid rahvusvahelisi kohustusi rikkudes tagasiulatuva seaduse jõud,” märgitakse Moskva avalduses.

Samuti väljendab Vene välisministeerium kahetsust, et “riigis, mis nii üritab astuda ühte ritta Euroopa arenenud demokraatlike riikidega, jätkab “sõltumatu” õigusjumalanna marioneti rolli täitmist, kelle jaoks on tähtsam täita poliitiline tellimus, kui rahvusvahelise õiguse kaanonite erapooletu järgimine”.