Netanyahu tahab Obamalt selgesõnalist sõjalist ähvardust Iraani vastu
Iisraeli peaminister Benjamin Netanyahu kohtub järgmisel nädalal USA presidendi Barack Obamaga ning teadetekohaselt tahab ta, et USA esineks selgesõnalise sõjalise ähvardusega Iraani vastu. USA avaldab aga Iisraelile survet rünnakust hoidumiseks.
Iisraeli kõrgetasemeliste ametnike sõnul peab Iisrael tegutsema enne suve, et olla efektiivne. USA ametnikud, kes kardavad, et Iisraeli rünnak tõstaks naftahindu ja kisuks USA uude Lähis-Ida sõjalisse vastasseisu presidendivalimiste kampaania ajal, tahavad anda diplomaatiale ja sanktsioonidele rohkem aega, teatab Associated Press.
Need erimeelsused on tekitanud enne Netanyahu saabumist Valgesse Majja järgmisel esmaspäeval pingeid.
Iisraeli ajalehed Haaretz ja Israel Hayom teatasid kolmapäeval, et Netanyahu tahab, et Obama esineks selgesõnalise sõjalise ähvardusega Iraani vastu, mis sisalduks pärast kohtumist tehtavas ühisavalduses.
USA ühendatud staabiülemate komitee esimees kindral Martin Dempsey ütles sel nädalal kongressile, et ta ei ole andnud Iisraelile nõu Iraani mitte rünnata. Selle asemel on tema sõnul räägitud ajast. Dempsey lisas, et ta ei võtaks sõjalise jõu kasutamist Iraani vastu absoluutselt päevakorrast maha.
USA ametnikud ja teised usuvad, et Iisraeli rünnak tekitaks Iraani tuumaprogrammile kõige rohkem mõneaastase tagasilöögi. Kaitseminister Leon Panetta on väljendanud oma kahtlusi Iraani tugevalt kindlustatud tuumarajatiste ründamise suhtes ja Dempsey on küsinud, kes tõenäolised tagajärjed ei tee rohkem kahju kui rünnak kasu toob.
Iisraeli luureagentuuri Mossad endine juht Danny Yatom ütles, et Iraani tuumaoht on kogu maailma probleem, mitte ainult Iisraeli. Yatomi sõnul oleks isegi ajutine tagasilöök kasulik, sest see annaks maailmale aega oht täielikult kõrvaldada.
Iraan on hoiatanud, et pommitab Iisraeli rakettidega, kui teda rünnatakse, ning kaasab Hizbollahi Liibanonis ja Hamasi Gazas.
Samuti ähvardab Teheran sulgeda Hormuzi väina, mis on maailma naftatankerite üks peamisi transiiditeid, ning rünnata sihtmärke Pärsia lahe ääres, näiteks Bahreini, kus baseerub USA 5. laevastik. Mõlemal juhul tõuseksid naftahinnad hüppeliselt ja USA oleks sunnitud sõtta astuma.
