Lisaks olemasolevatele rekonstrueeritud põlevkiviplokkidele Narva Elektrijaamades (430 MW) on riik Eesti Energia üldkoosolekuna andnud suunise ehitada uus põlevkiviplokk (270 MW) ja käesoleval aastal langetatakse otsus teise põlevkiviploki ehitamise osas. Riik on andnud ehitusload uutele põlevkiviõli tehastele, mille käikuminekul kasvab lähitulevikus nõudlus põlevkivi järele mahus, mis ületab Riigikogu poolt kehtestatud aastase põlevkivikasutuse piiri - 20 miljonit tonni.

Kõik need meetmed suurendavad põlevkivitööstuse niigi juba lubamatut jalajälge Ida-Virumaal ja teevad Eestist ühe kõige raiskavama energeetikaga maa globaalselt.

Olete majandusministrina seisnud riigieelarvelise eraldise eest uute põlevkivienergiaplokkide ehitamiseks ja tasuta CO2 kvootide eraldamise eest Eesti Energiale, mille tagajärjel on loodud turueelis ühele energiatootjale ning loodud energiatootmises olukord, mis ei lase käivitada toimivat elektri vabaturgu ka alates 2013. aastast.

Lisaks vaba konkurentsi piiramisele, ettevõtete võrdse kohtlemise printsiipide eiramisele ja keskkonnamõju suurendamisele töötavad ülaltoodud otsused vastu ka riiklikele eesmärkidele mitmekesistada Eesti energiatootmise portfelli ja viia põlevkivi osakaal elektritootmises alla 50%.

Euroopa Liidu energia ja kliimapoliitika on suunatud selgelt kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamisele, seega on jõuline põlevkivienergeetika riiklik eelistamine Eestis seotud väljakutsuvalt suure riskiga, mille negatiivse stsenaariumi realiseerumise korral peame kinni maksma meie kõik ehk Eesti maksumaksjad.

Usume, et olete ka teadlik nendest summadest, millega igal aastal põlevkivienergeetikat otse või varjatult subsideeritakse.

Meie arvutuste kohaselt on need alljärgnevad:

1. 2012. aasta riigieelarve koostamisel seisite selle eest, et majanduskitsikuse perioodil eraldataks riigieelarvest 150 miljonit eurot äriühingule Eesti Energia uue põlevkivielektrijaama rajamise toetamiseks.

2. Põlevkivikasutusel pole globaalset turgu. Ka siseriiklikult puudub põlevkivil turuhind, kuna ressurss antakse kasutada administratiivse otsuse alusel ilma konkurssi korraldamata ning põlevkivi reguleeritud hind töötlejale on umbes 10 eurot tonni eest.

Põlevkivi õiglase hinna määramiseks tuleks aluseks võtta kivisöe turuhind, kuna kivisüsi on põlevkivi referentskütuseks vedelkütuste tootmisel kommertskasutuses oleva nn. coal-to-liquid tehnoloogiaga. Arvestades kütteväärtusi (põlevkivil lõpptarbimiskohas umbes 10 MJ/kg, kivisöel 25 MJ/kg) ning kivisöe turuhinda 2011. aasta novembris 94,5 eurot tonni eest, peaks põlevkivi hind töötlejale olema vähemalt 37 eurot tonni eest ehk 27 eurot suurem tänasest administreeritud hinnast.

Võttes aluseks tänase nafta turuhinna, oleks ühest tonnist põlevkiviõli tootmisest saamata jäänud kasum põlevkivielektri tootmisel 26 eurot tonni eest.

3. Arvestades, et rajatavad uued põlevkiviplokid hakkaksid tarbima 6 miljonit tonni põlevkivi
aastas, tekitab põlevkivi kasutamine elektritootmisel kahju 154 miljonit eurot aastas. Lisaks eelnevale kehtib uutele põlevkivi elektrijaamadele elektrituruseaduses ettenähtud subsiidium 0,016 eurot kw/h kasutatava elektritootmise võimsuse eest, mis teeb kogusummaks 76,8 miljonit eurot aastas. Nimetatud summa tuleb elektritarbijatel lisaks turuhinnale kinni maksta ka siis, kui elektrijaamad ei tööta.

Koalitsioonilepingu punkt 7b sätestab, et riik kaalub põlevkiviõli tootmisel põlevkivi riigitulu (royalty) põhimõtte rakendamise otstarbekust, kus põlevkivi riigitulu suurus sõltub nafta maailmaturuhinnast. Arvestades suundumust, kus põlevkivi tarbimine elektritootmiseks väheneb ja põlevkivist õlitootmine kasvab, küsime, miks ei ole otsustuskorras põlevkivi eraldamiselt üle mindud royalty põhimõttele?

4. Uute põlevkiviplokkide rahastamiseks taotlete Euroopa Komisjonilt erandit riigile kuuluvate 18 miljoni tonni saasteloa tasuta üleandmiseks äriühingule Eesti Energia. Arvestades, et tegemist on riigivaraga, mida tuleks müüa turuhinnaga, siis kujutab antud otsus endast põlevkivielektri tootmise subsideerimist sõltuvalt CO2 hinnast turul vahemikus 270-540 miljonit eurot.

5. Põlevkivi kaevandamisega ja põlevkivitööstuse heitmete ladustamisega seotud keskkonnatasud on jätkuvalt kunstlikult madalad, selgelt alla tegelike, põhjendatud määrade. Arvestades ülaltoodud fakte soovime teie avalikku selgitust, miks on majandusminister riigi energiamajanduses rakendamas Eesti ja Euroopa Liidu energiapoliitika eesmärkidele ning ettevõtete võrdse kohtlemise printsiipidele vastutöötavaid meetmeid.

Miks ei ole ülalloetletud riigile kuuluvate ressursside kasutusse andmiseks korraldatud avalikku konkurssi? Miks kavandab minister taastuvenergiatoetuste vähendamist, suurendades samaaegselt toetusi „mustale“ energiale? Miks põlevkivist energia tootjaid toetatakse riigieelarvest tarbijale läbipaistmatul moel, kui taastuvenergiatoetused on jäetud otse elektritarbijate maksta?

Lugupidamisega,

Olga Gavrilova, Mart Jüssi, Valdur Lahtvee, Aleksei Lotman, Peep Mardiste, Epp Petrone, Juku-Kalle Raid, Jüri-Ott Salm, Mark Soosaar, Marek Strandberg, Roy Strider, Hannes Tamjärv, Rene Tammist, Andres Tarand, Toomas Trapido, Raivo Vilu.