Tampere Lenini muuseumi direktori jaoks oli Nõukogude Liit tudengiparadiis

Nõukogude Liidu lagunemisest on möödunud 20 aastat. Tampere Lenini muuseumi direktori Aimo Minkkineni mälestustesse on Nõukogude Liit jäänud tudengiparadiisina, inimõiguste rikkumisi peeti vähetähtsateks.

„Nõukogude Liit oli alguses hall ja rõhuv koht. Kui aga oli kannatust keel ja kultuur ära õppida, avanes teistsugune maastik,“ meenutas Minkkinen YLE Tampere vahendusel.

Minkkinen kolis 1970. aastatel Nõukogude Liitu ja õppis seal ülikoolis.

„Olin noor ja Nõukogude Liit oma suurimas jõus. Sain hea hariduse ja võimaluse tutvuda kõrgetasemelise kultuuri ja teadusega. Ka tudengite sotsiaalse heaolu eest hoolitseti väga hästi,“ ütles Minkkinen. „Minu arvates sai kogu Soome Nõukogude Liidult sel ajal väga palju. (President Urho) Kekkonen hoolitses suhete eest hästi. Siin saadi tööd, eksport toimis hästi ja kultuurivahetus oli õnnestunud.“

Nõukogude tudeng ei teadnud 1970. aastatel võimul olijate toime pandud inimõiguste rikkumiste tõsidusest ja ulatusest Minkkineni väitel midagi. Kui sellest räägitigi, peeti probleeme väikesteks ja nähtust marginaalseks.

„Mõtlesin isegi, et see asi on vähem tähtis ja puudutab vaid väikest kultuuriseltskonda. Probleemid muutusid küll suuremaks ja tulid hiljem esile. Üldine õhustik, sõnavabadus ja inimõigused said märkimisväärseid tagasilööke,“ tunnistas Minkkinen.

Hilisemad ajad tõid kaasa jubedaid uudiseid eestlaste või Karjala soomlaste saatuse kohta.

„Minul endal oli siiski alati selline arusaam, et kuriteod on minevik. Nõukogude Liit paistis dünaamilisena. Kõiki valupunkte ma ei teadnud,“ ütles Minkkinen.